Veokid

Kopenhaagenis sügavalt kaevates

Kopenhaagenis ehitatakse uut metrooliini. Pinnase transportimine üle miljoni elanikuga linnas on veokijuhtidele tõeline väljakutse. Johnny Olsen on üks nendest juhtidest ja see on tema lugu.
Metrooehitus Kopenhaagenis
Kopenhaagen, üks tihedaima jalgrattaliiklusega linnu maailmas, ehitab uut metroosüsteemi.

Kaks veoki ees seisvat liikluse reguleerijat on üles tõstnud stoppmärgid. Kolm autot ja neli jalgratturit peatuvad ning Johnny Olsenile antakse luba edasisõitmiseks. Veok veereb aeglaselt mööda maanteed ehitusplatsile. Kogenult pöörab veokijuht paremale ja sõidab automaatse rehvipesu platsile.

„Peseme veoki rehve iga kord, kui ehitusplatsile sõidame või sealt väljume. Muidu oleks linnas liiga palju savi,“ ütleb Johnny ja tagurdab kohale, et ekskavaator saaks hakata kahte kallurikasti täitma.

Ehitusplatsi kutsutakse Triangleniks ja see paikneb Kopenhaageni kesklinnas. Sellest saab üks 17 metroojaamast linna uuel metrooliinil, mis kannab nime Cityringen. Ehitusprojekt, mis on Kopenhaagenis viimaste aegade suurim, koosneb kahest tunnelist (kumbki 15,5 km) ja veel neljast ehitusplatsist, kust puurseadmed rajavad linna all teed tunnelitele. Uus metroo on olemasoleva võrgustiku laiendus. 

Johnny ülesanne on ehitusplatsidelt ära vedada väljakaevatud pinnast. Projekti lõpuks on linna alt teisaldatud kolm miljonit tonni pinnast.

„Praegu tekitab see Kopenhaageni linnaelanike jaoks ilmselt veidi ebamugavusi. Ehitustegevus käib korraga nii mitmes eri kohas. Aga ma arvan, et lõpuks on elanikud sellega rahul,“ ütleb Johnny ja selgitab, et kui tulevikus sõidab rohkem inimesi metrooga, on linnatänavatel vähem autosid.

Raadioside abil on Johnnyl otseühendus ekskavaatorijuhiga. Suur ekskavaator kaevab 18 m sügavuselt tohutus koguses pinnast. Kui metroojaam Trianglenis valmis saab, on selle sügavaim koht umbes 40 meetrit.

Johnny jälgib kabiinis olevalt näidikult, kui palju pinnast on peale laaditud. 

Mõne arvates on edasi-tagasi sõitmine igav, aga mulle see tõepoolest meeldib. Võrreldes kontoris istumise või tehases tootmisliini taga seismisega pakub veokijuhtimine vabadust.

Veoki kandevõime on 17 tonni, täishaagis mahutab 18 tonni. Tühi autorong kaalub umbes 21 tonni. Veok rappub veidi iga kord, kui ekskavaatorijuht uue koormatäie lisab. Kui näidikul on väärtus 56 tonni, edastab Johnny raadio kaudu signaali. Veok on saanud täiskoorma.

„Nüüd läheme Nordhavni, seal laadime koorma maha,“ ütleb Johnny ja sõidab ehitusplatsilt välja.

Kopenhaagen laieneb. Vanas sadamarajoonis kesklinnast põhja pool on tuhandete uute Kopenhaageni elanike tarvis teoksil mitu elumajade ja kontorihoonete ehitusprojekti. Ühtlasi käivad ehitustööd selle piirkonna kaugemas osas – Nordhavnis –, kuhu kerkib uus konteineriterminal ja ristluslaevade sadam. Kõige selle mahutamiseks luuakse uus 40 hektari suurune maa-ala, kasutades osaliselt ka metrooehituselt pärinevat pinnast. Uus ala laieneb aeglaselt sinna, kus kunagi oli meri.
 

Läbi linna Nordhavni sõites istub Johnny rahulikult ja kindlalt rooli taga, naeratus näol. On ilmselge, et talle meeldib tema töö.

„Mõne arvates on edasi-tagasi sõitmine igav, aga mulle see tõepoolest meeldib. Võrreldes kontoris istumise või tehases tootmisliini taga seismisega pakub veokijuhtimine vabadust.“

Johnny meel läheb rõõmsaks, kui ta räägib oma naisest ja neljast lapsest. On näha, et tema pere tähendab talle väga palju, kuid ta möönab, et töögraafiku tõttu on keeruline leida pere jaoks piisavalt aega. Johnny elab tunnise autosõidu kaugusel Kopenhaagenist ja tema tööpäevad algavad tavaliselt kell viis hommikul. Seejärel on ta kogu päeva rooli taga ja naaseb koju pere juurde kell kuus õhtul. Alates 2014. aasta suvest on Johnny töötanud veoettevõttes SCT ja see ettevõte meeldib talle väga. „Siin on suurepärane töökeskkond. Kolleegide vaheline sõprus SCT-s on midagi, mida ma kõrgelt hindan. Oleme üksteise jaoks olemas ja kõik on väga sõbralikud.“
 

SCT on üks paljudest veoettevõtetest, kes on seotud Kopenhaageni metroo ehitamisega. Peamised ülesanded on vedada pinnast ehitusplatsidelt ja transportida puurseadmete väljakaevatud materjali.

Veokite arv, mida SCT Kopenhaageni metroo ehitamisel kasutab, on olenevalt transporditava pinnase kogusest 20–50. Kõige tüüpilisem veokimudel on kallurpoolhaagisega Volvo FH, kuid ettevõttel on kasutusel ka kaheksa täishaagisega kallurit Volvo FMX. Kõik SCT veokid (sh Volvo FMX) on varustatud kabiiniga Globetrotter, tänu sellele saavad mitmed veokijuhid töönädala jooksul kabiinis ööbida.

Johnny veok on 2014. aasta Volvo FMX (8×4 konfiguratsiooni ja kahe esiteljega). 13-liitrise 500 hj mootori võimsus on tõhusalt üle kantud veoki vedavatele tandemtelgedele. Täishaagise eesmised pööratavad teljed muudavad autorongi juhtimise väga sujuvaks. Johnny arvates on see positiivne, sest ehitusplatsidel tuleb veokiga manööverdada üsna kitsastes oludes.

„Isegi raske koormaga on veok väga stabiilne. I-Shifti käigukast on väga täpne. Ma arvan ,et see on suurepärane veok,“ ütleb Johnny ja aeglustab punasele fooritulele lähenedes. 

Kopenhaagen on üks tihedaima jalgrattaliiklusega linnu maailmas ning jalgratturid ja veokid peavad tänaval sageli ruumi jagama. Ehitusettevõte Copenhagen Metro Team on teinud suuri jõupingutusi, et projekti ehitusperiood oleks linnaelanike jaoks võimalikult turvaline. Koostöös SCT-ga on nad muu hulgas lubanud ehitusplatside lähedal asuvate koolide õpilastel istuda Volvo veokite kabiinis, et õpetada lastele, mida veokijuht kabiinist näeb ja mida mitte.

Isegi raske koormaga on veok väga stabiilne. I-Shifti käigukast on väga täpne. Ma arvan, et see on suurepärane veok.

Ehitusperioodil, mil transport on kõige tihedam, sõidab iga päev ehitusplatsidele ja sealt ära umbes 500 veokit. Liiklushäirete vähendamiseks linnateedel on muudetud 375 valgusfoori töötsüklit. Veokid peavad sõitma läbi linna Nordhavni ja sealt tagasi alati samal marsruudil.

„Lühidalt öeldes – peab sõitma väga ettevaatlikult. Turvalisus on esmatähtis,“ ütleb Johnny ja kontrollib veoki peeglite allosast veel kord, enne kui pöörab paremale üle jalgrattatee.

Nordhavni saabudes juhib Johnny veoki enne objektile sisenemist kaalule. Päeva jooksul veab Johnny ehitusplatsilt Nordhavni neli kuni viis koormat. Kõik koormad kaalutakse hoolikalt.

Kajakas hõljub tuules ja jälgib allolevat ala, kuhu veokid koorma maha kallavad. Johnny on veoki mahalaadimisalale tagurdanud ning kallutab esmalt tagumist ja seejärel eesmist veokasti.

„Veel üks koorem ja siis lähen koju pere juurde. Ootan seda väga,” ütleb Johnny ja tema näol lööb särama lai naeratus. 
 

Veok

Volvo FMX toodi turule 2014. aasta märtsis.

13-liitrise Euro 5 mootori võimsus on 500 hj. I-Shifti automatiseeritud käigukast lihtsustab tööd rasketes tingimustes ja veokijuht saab 100% keskenduda teekonnale. Autorongis on kahe esiteljega kolmiskallur (konfiguratsiooniga 8×4) ja 3 teljega kolmiskallurhaagis. Koorma saab kallutada paremale, vasakule ja taha.
Autorongi kaal on 20,4 tonni. Veoki kandevõime on 17 tonni, täishaagisel 18 tonni. Maksimaalne lubatud täismass on 56 tonni.
Veokil on kabiin Globetrotter ja tänu sellele saab veokijuht vajaduse korral kabiinis ööbida.