Veokid

Kokkupõrkekatsed ja matkemodelleerimine – õnnetuste vältimise kunst

Alates 1969. aastast on Volvo liiklusõnnetuste uurimisrühm (Accident Research Team – ART) uurinud tuhandeid liiklusõnnetusi. Tänu tihedale koostööle Volvo Trucksi tootearendusega on töörühma uurimistulemustel suur mõju nii tehniliste lahenduste väljatöötamisele, mis suurendavad ohutust, kui ka Volvo Trucksi ohutusfilosoofia levitamisele üle maailma.
Õnnetuspaiga uurimine
Õnnetuspaika minnes ja hoolikalt detaile kaardistades suudab ART-i meeskond luua pildi õnnetuse-eelsest olukorrast ja vigastuste põhjustest.

Kui liiklusõnnetuste uurimisrühm 1969. aastal moodustati, oli ajendiks liiklusõnnetuste põhjuste parem mõistmine. Töörühm külastas sündmuskohta, uuris tähelepanelikult üksikasju (nt pidurdusjälgede asukoht ja kokkupõrke hetk) ning küsitles politseid, veokijuhti ja meditsiinitöötajaid, et saada ülevaade sellest, mis täpselt juhtus enne liiklusõnnetust ja mis põhjustas vigastusi liiklusõnnetuse ajal.

Tol ajal oli ainus viis veoki tugevuse kontrollimiseks kokkupõrkekatse. Töörühma uued teadmised tegelike liiklusõnnetuste kohta aitasid Volvol töötada välja klassikalise põikekatse, mis on tänapäeval maailma kõige karmim veokite katse. Sestsaadik on ART koostanud ulatusliku andmebaasi liiklusõnnetuste liikide kohta, millel põhinevad arvutisimulatsioonid. Ehkki raalprojekteerimise ja matkemodelleerimise programmid on loonud ohutusfunktsioonide katsetamiseks uusi võimalusi, on töö sündmuskohal tänapäeval sama oluline, kui see oli 1969. aastal.

Ohutus – see on meie DNA-s.

„Kokkupõrkekatsed ja liiklusõnnetuste matkemodelleerimine põhinevad kindlatel liiklusõnnetuste liikidel. Probleem on selles, et tegelikkus on alati erinev. Ei ole olemas kahte ühesugust liiklusõnnetust,” ütleb ART-i juht Peter Wells. „Sündmuskohal võime näiteks avastada, et saame veokijuhti väga hästi kaitsta teatud liiki vigastuste eest, kuid selle asemel tekivad muud liiki vigastused. Mõne aja pärast hakkame täheldama trendi kindlas suunas. Kui see juhtub, muudame kokkupõrkekatseid, matkemodelleerimist ja tootedisaini, et neid viimaste uuendustega paremini kohandada.“ 

Volvo Trucksi disainiosakond teeb tihedat koostööd Peter Wellsi ja tema kolleegidega ART-is ning sellel on keskne roll Volvo Trucksi toodete väljatöötamisel. Organisatsiooni eri osakondadest saadud andmetest luuakse siin terviklik lahendus.

„Ohutus on meie DNA-s ja see kajastub selgelt ka kabiinide välis- ja sisekujunduses,” ütleb disainidirektor Rikard Orell. „Võttes näiteks Volvo FH näeme, kuidas tahavaatepeeglite kuju tagab parima võimaliku nähtavuse taha ja rõhutab ka veoki identiteeti. Kabiinis on kõik nurgad ümardatud, et minimeerida vigastuste ohtu kokkupõrke korral, ning armatuurlaua puhas ja selge disain ei hajuta juhi tähelepanu.

Nii Peter Wells kui ka Rikard Orell usuvad, et autotööstuse ja veondussektori tehnoloogiline areng on jõudnud põnevasse faasi. Peale tavapäraste „passiivsete süsteemide“, nagu turvavööd ja -padjad, võtavad autotootjad üha enam kasutusele aktiivseid ohutussüsteeme, mis hoiatavad juhti liiklusõnnetuse ohu korral ja võtavad üle sõiduki juhtimise, kui juht piisavalt kiiresti ei reageeri. Samuti on näha arengut automaatsete funktsioonide suunas, mis aitavad juhti paremini ning piiravad väsimuse ja tähelepanu hajumise tagajärgi.

 

„Samas ei ole asi üksnes uues tehnoloogias. Liikluskeskkond muutub üha keerukamaks ja seotumaks ning palju liiklusõnnetusi juhtub tänapäeval linnades, kus sõidukite, jalakäijate ja jalgratturite arv pidevalt kasvab. Sõidukitootjate võimetel on piirid. Seetõttu muutub ulatuslik koostöö erinevate osapoolte vahel üha olulisemaks,“ ütleb Peter Wells.

Turvavöö on siiani üks ohutusfunktsioonidest, mis päästab enim elusid kogu maailmas.

ART-i ülesanne on koguda ja salvestada erinevate liiklusõnnetuste andmeid ning tagada, et uued arengusuunad jõuavad Volvo Trucksis kiiresti õigete inimesteni. Ühtlasi on nende eesmärk levitada Volvo ohutuse sõnumit kogu maailmas. See hõlmab arutelu liiklusohutuse üle mitmesugustel foorumitel, koostöö algatamist nii teadusasutustega kogu maailmas kui ka kohalike taristu korraldajate ja otsustajatega, et töötada ühiselt välja tõhusamad ja ohutumad veondussüsteemid. 

 

Eesmärkide saavutamise põhieeldus on tunda põhjalikult inimese käitumist, sest süsteem on tõhus vaid siis, kui õnnestub tasandada inimlike vigade mõju. Sel alal on Volvo Trucksil olemas spetsiaalne veokijuhi keskkonna ja inimtegurite osakond, kes töötab muu hulgas välja erinevaid kasutajaliideseid veoki ja juhi vahel.

"Sisuliselt tähendab see õige info edastamist õigel ajal ja õigel viisil. Veokijuht peab olema võimeline säilitama tähelepanu ja mitte laskma end näidikuplokis esitatud infol visuaalselt ega tunnetuslikult segada. Ideaaljuhul on disainilahendused nii head, et need töötavad kogu maailmas. iPhone on hea näide sellisest „kaasavast disainist“ – nähtus, mis minu arvates muutub tulevikus üha olulisemaks,“ ütleb osakonna juht Frida Ramde.

Tema ja ta töörühm on ART-i teadmisi hästi ära kasutanud. Need võimaldavad näha, kas liiklusõnnetuse mustrit tuleb ennetada ning katsetada ja töötada välja kasutajaliideseid eri liiki liiklusõnnetuste ärahoidmiseks. Nende töö annab omakorda olulist teavet ART-ile ja tootedisaini osakonnale, kes kasutavad tema osakonna ettepanekuid uute kasutajaliideste loomiseks ning nende uuringuid tähelepanu hajumise ja nn üleminekute (keerulised hetked, mil veoki juhtimine läheb üle inimeselt veokile ja vastupidi) kohta.

"Aktiivsete ohutuse süsteemide ulatusliku ulatuslik kasutuselevõtmisega muutuvad teadmised üleminekutest üha olulisemaks. See on huvitav ala, kus tehnoloogia areneb praegu kiiresti. Samas tuleb veoki kasutajaliidese sobivust ja seda, kui hästi see veokijuhti aitab, enne turule toomist põhjalikult katsetada,“ ütleb ta. 

Frida Ramdet toetab Peter Wells, kes usub, et aktiivsete ohutusfunktsioonide ulatuslikum kasutuselevõtmine toob liiklusohutuse valdkonnas kaasa positiivse arengu. Samas rõhutab ta, et aktiivseid süsteeme tuleb võtta kui passiivsete süsteemide täiendusi, mitte asendust.

„ART-i uuringud on kahjuks näidanud, et aktiivseid ohutussüsteeme usaldatakse liiga palju ja mitmed veokijuhid ei kinnita turvavööd. Seda vaatamata tõsiasjale, et turvavöö on siiani üks ohutusfunktsioonidest, mis päästab enim elusid kogu maailmas! Ühel päeval saame liiklusõnnetustest vabaks, kuid see päev ei ole veel käes. Seniks on meie ülesanne selgitada maailmale, et liiklusohud on sama olulised kui meie tehnilised ohutuslahendused,” ütleb ta.