Veokid

Seal, kus sünnivad mootorid

Külastame Rootsis Skövde linnas Volvo mootoritehast, kus sünnivad kõik mootorid ja kohtume Euro 6 tehnoloogia loonud inseneridega.
Sulatusahi Volvo Trucksi mootoritehases.
Tooraine liigub sulatusahju valukojas G1, ühes kahest Volvo Trucksi mootoritehase valukojast.

Fredrik Karlén langetab oma kiivri visiiri ja suunab räbukogumistööriista alla avatud ahju. Sulametalli temperatuur on 1500 °C ja meeskond järgib rangeid ohutusnõudeid. See on G1, üks kahest valukojast Volvo mootoritehases Rootsis Skövdes. Valukojas G1 lisatakse sulatusahju ülaossa pidevalt toormaterjali – tehasest pärit sepistamis- ja valujääke. Et saavutada rauasulami õige koostis, lisatakse erinevaid lisandeid (nt süsinik ja räni).  

Raud voolab kollaste jõgedena valukoppadesse, mis viiakse seejärel lõpp-punkti valukoja valuahju, kus neist saavad plokikaaned ja silindriplokid. Siin, keset suitsu ja sädemeid, hämara valgusega valukojas sünnivad veokimootorid. 

 

Iga nelja minuti järel kallutatakse uus toormaterjal sulatusahju ja juhtimisruumis hoiab protsessil silma peal sulataja Fredrik Karlén. 

„Hea mootori tootmiseks peab meie sulami koostis olema täiuslik. Valukojas töötavad inimesed end üles. Vanemad meeskonnaliikmed õpetavad nooremaid. Alustatakse raua etteandjana, seejärel hoolitsetakse ahju eest ja lõpuks võib välja jõuda siiasamasse juhtruumi,“ ütleb Fredrik Karlén, kes alustas 1994. aastal monteerimistööst Volvo Trucksis ja jõudis 2009. aastal valukotta G1.

Esimene valukoda avati Skövdes aastal 1868, G1 alustas tööd 1951. aastal ja 2009. aasta augustis alustati valutöid palju modernsemas G2-s. Töö on raske, kuid personali voolavus on väike. Siin on tunda töömeisterlikkust ja austust raua vastu. 

„Meie meelest ei hõlma Euro 6 mootorid ei hõlma nii palju muudatusi. Meie rauasulami tehnilised andmed muutuvad, kuid kõik ülejäänu jätkub tavapäraselt,“ ütleb Fredrik Karlén. 

Kui Euroopa kõige rangemad heitmenõuded raskeveokitele 31. detsembril 2013 jõustusid, muutusid ka määrused oluliselt rangemaks. Võrreldes Euro 5-ga on lämmastikoksiidi (NOX) heitmeid vähendatud 80% ja tahkete osakeste heitmeid 50% võrra. Esmakordselt tuleb heitmenorme järgida alati, olenemata ilmaoludest või liiklusolukorrast.

Hea mootori tootmiseks peab meie sulami koostis olema täiuslik. Valukojas töötavad inimesed end üles. Vanemad meeskonnaliikmed õpetavad nooremaid.

Volvo Trucksile on peamiseks väljakutseks olnud nende rangete nõuete järgimine, tegemata järeleandmisi muudes olulistes omadustes nagu näiteks sõidumugavus, jõudlus, kütusekulu ja veoki kasutuskestus. 

„Kui veok seisab kehval tasemel heitmetehnoloogia tõttu töökojas, kaotab klient raha. Seetõttu on töökindlus ja jätkusuutlikkus olnud äärmiselt olulised parameetrid töös, mida Volvo Trucks on Euro 6 mootoritega teinud,“ ütleb Mikael Karlsson, kogu Euro 6 projekti peaprojektijuht Volvo kontserni veokitehnoloogia osakonnas (GTT).

Arendustöös on Volvo Trucks saanud kasutada oma kogemust USA-s, kus Euro 6-le vastav heitmenorm võeti kasutusele 2010. aastal. Muuhulgas on USA veokitel kombineeritud heitgaasi järeltöötlussüsteem (EATS), tahmaosakeste filter (DPF) ja katalüüsneutralisaator (SCR), mis vähendab lämmastikoksiidi kogust. Koos olemasoleva Volvo Trucksi Euro 5 mootoriga on see tehnoloogia aluseks uuele Euro 6 mootorile.

„Üks erinevus USA ja Euro 6 lahenduste vahel on asjaolu, et uue mootori korral on kõik elemendid ühes, mitte kahes summutis,“ selgitab Lars-Olof Andersson, Volvo kontserni veokitehnoloogia osakonna (GTT) põlemisprotsessi projektijuht. 

Teiseks väljakutseks on olnud nõude täitmine, mille järgi heitmenorme ei tohi olenemata ilmastikutingimustest või liiklusolukorrast ületada. Tavaliselt on heitgaaside temperatuur erinev sõltuvalt sellest, kas veok on tühi või koormatud, tihedas liikluses või tühjal maanteel. Kuid lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste stabiilse heitetaseme tagamiseks ei tohi heitmete temperatuur langeda kunagi alla 200 °C. Kui temperatuur on liiga madal, saab seda tõsta EGR-i (heitgaasiringlussüsteem) abil. See tähendab, et kuumad heitgaasid segunevad põlemisõhuga ja suunatakse mootorisse tagasi. Värskelt kuumutatud heitgaasid suunatakse seejärel järeltöötlussüsteemi, kus saavutatakse õige temperatuur.

Kui veok seisab kehval tasemel heitmetehnoloogia tõttu töökojas, kaotab klient raha. Seetõttu on töökindlus ja jätkusuutlikkus olnud äärmiselt olulised parameetrid töös, mida Volvo Trucks on Euro 6 mootoritega teinud.

Euro 6 korral võetakse kasutusele ka ettevõttesisene süsteem veoki kõikide süsteemide ja funktsioonide kontrollimiseks. Samuti on vajalik ettevõtteväline heitmete kontrollimine. Igal aastal peavad veokitootjad testima teatud arvu veokeid igast mudeliseeriast ja seda testi tehakse väljalasketoruga ühendatava heitmete mõõturi abil. 

„Ettevõtteväline kontrollimine tehakse konkreetsel teelõigul reaalses liikluses. Veokid sõidavad erinevates liiklusoludes (tuntud ka sõidutsükli nime all). See peab sisaldama sõitu kiirteel, linnaliikluses ja mägisel maastikul,“ selgitab Nitin Patel, GTT põlemissüsteemide juht.

Euro 6 ei ole olnud ainult tehniline ülesanne. See on nõudnud uute montaažilahenduste kasutuselevõtmist Skövde mootoritehases. Ehitada tuli uued seadmed ja montaažiprotsessi on hõlmatud lisatöökohti. 

Valatud mootoriosad saabuvad pärast robottöötlemist valgustatud ja õhurikkasse montaažihalli. Kokkumonteerimine on peaaegu hääletu. Üksikud seadmed sumisevad ning kuulda on vaikselt mängivat raadiot. Siin toodetakse mootoreid veokitele, mida müüakse üle terve maailma SYMBOL pooled neist on Euro 6 mootorid, mida toodetakse peamiselt Euroopa turu jaoks. Euro 5 mootorid, mida siiani siin toodetakse, saadetakse Euroopast välja.  

„Koos Euro 6 kasutuselevõtmisega on meil palju laiem tootevalik, töökohti on muudetud ja oleme rakendanud uue meetodi materjalide käsitsemiseks,“ selgitab Henrik Andersson, montöör, kes on seotud uute montaažitöökohtade projekteerimisega. 

Euro 6 mootorite tootmist on alustatud rahuliku tempoga, kusjuures tähelepanu keskpunktis on pidevalt protsessi ohutuse tagamine ja töö käigus tekkinud probleemide lahendamine. 

Kui mootor jõuab viimasesse montaažitöökohta, suunatakse see külmkatsele ja värvimistöökotta. Seejärel saadetakse valmis mootorid lattu, kus need jäävad ootama transportimist Volvo Trucksi tehastesse Tuves ja Gentis. 

Siin on jahe, isegi kergelt külm, kaugel sädemetest ja kuumusest, kus Fredrik Karlén võtab räbu järjekordsest sulatusahjust. Ahi töötab ööpäev läbi ja toodab 30 tonni rauda tunnis, 72 000 mootori jaoks aastas. Valukoja G1 ahjud ei jahtu kunagi.