Veokid
Kieli sadamas on varajane pärastlõuna. Roland Lehbrunner on just veokiparklas üles ärganud. Viimasel kahel ööl on ta koos teise veokijuhi Janos Szilagyiga vedanud kahte 22 m pikkust silo Austria piiril asuvast Sighartingist läbi kogu Saksamaa. Nüüd ootavad nad parvlaevale pääsemist, et sõita Göteborgi, kust algab nende üheteistkümnepäevase teekonna järgmine etapp.
„See on esimene kord, kui sõidan veokiga parvlaevale. Kuid uued olukorrad ongi see, mis mulle veokijuhtimise juures kõige rohkem meeldib,” ütleb Roland Lehbrunner, „Enamik ameteid on rutiinsed, kuid minu oma on täiesti teistsugune. Võin vedada ehitusmaterjali Salzburgi või suuri masinaosi üles Põhja-Saksamaale. Erinevad teed, erinevad koormad.”
See on esimene kord, kui sõidan veokiga parvlaevale. Kuid just uued olukorrad meeldivadki mulle veokijuhtimise juures kõige rohkem.
Erivedude vahelduvus ja keerukus ongi see, mis ta ligi kümme aastat tagasi veokijuhtimise juurde tõi. Sel ajal oli ta täiskohaga puusepp ühes Austria ettevõttes, kes tarnis oma tooteid veokiga üle riigi. Ühel päeval tuli kohale toimetada suur ja ülioluline tellimus, kuid vabu veokijuhte ei olnud. „Miks mitte proovida,” mõtles Roland enne oma esimest veoülesannet. Tänaseks on ta töötanud seitse aastat elukutselise veokijuhina Austria ettevõttes Prangl. Selle aja jooksul on ta täitnud mitu tõeliselt äärmuslikku veoülesannet, nagu 160-tonnise paberitöötlusseadme vedu Kesk-Austriast Ungari pealinna Budapesti ning laevaosadest koosneva 6 m laiuse koorma vedu kitsal mägiteel, mis pani ta kannatuse ja keskendumisvõime tõsiselt proovile.
Ehkki Roland ja tema tööandja on suuremõõtmelistele veostele spetsialiseerunud, on praegune tööülesanne Austria ja Kesk-Rootsi suure vahemaa ja koorma mõõtmete tõttu nende jaoks ainulaadne. Roland selgitab, et ta on ootamatusteks valmis, kuid iga uus töö on ikkagi erinev.
„See võib erineda koorma, mõõtmete, massi, pikkuse, vahemaa, ilma või teel ettetulevate asjaolude poolest. Isegi kui arvad, et oled kõigeks ette valmistunud, juhtub ikka midagi ootamatut. Tuleb lihtsalt rahulikuks jääda ja mitte pead kaotada,” ütleb ta.
Esimesel öövahetusel Austrias asuvast Sighartingist Saksa linna Magdeburgi jäid Roland ja Janos tugeva saju kätte ning pidid Saksamaal teesulgude tõttu teekonna katkestama. Pärast kahepäevast parklas seismist lubati neil lõpuks edasi liikuda ja nüüd tunnevad nad mõlemad kergendust, et nad on jõudnud Kieli ja saavad jätkata teekonda Rootsi.
Kui kaks veokit parvlaevale sõidavad, juhatavad töötajad nad aeglaselt sisse, et vältida parkimisel seina või muude sõidukite kriimustamist. Koorma mõõtmeid arvestades võtab iga veok nelja tavaveoki ruumi ja Roland on abi üle tänulik. Pärast varajast õhtusööki otsustab ta magama heita, et olla järgmisel päeval värske ja ettevalmistunud, kui tema ja ta Volvo FH16 asuvad 220-kilomeetrisele teekonnale Göteborgist Grumsi.
„Eelistan päevaseid vahetusi, sest siis saan nautida ümbritsevat maastikku, eriti kui sõidan kaunite küngaste ja mägede keskel. Ma pole kunagi Rootsis käinud, nii et olen väga põnevil!” ütleb Roland Göteborgis parvlaevalt maha sõites. Kieli omaga sarnases parklas vaatab ta enne sõitu veoki üle, kontrollides hüdrosüsteemi, elektroonikat, koormat ja kinnitusi.
„Veoki põhjalik ülevaatus on oluline, sest see on midagi, mille üle veokijuhil on tõepoolest kontroll. Ilma ülevaatuseta ei tohiks veokiga sõita,” ütleb ta.
Teel Grumsi saadab Rolandit ja Janost Rootsi transpordiliidrite meeskond. Kogu konvoi asub kella 9 paiku hommikul tugevas vihmas ja tuules teele. Eriti murelikuks teeb tuul, sest Roland peab ületama mitu kõrget silda. Kõik see kokku – tuul, vihm, raske koorem ja künklik maastik – sundis neid sõitma eriti aeglaselt.
„Neis tingimustes on hea, kui saan veoki roolisüsteemile ja automaatsele käiguvahetusele kindel olla. See annab mulle meelerahu, mis võimaldab mul muretult teekonnale keskenduda,” räägib Roland.
Ehkki ilmastikutingimused on karmid, on ta Rootsi teedega väga rahul ja peab neid parimateks, millel ta eales on sõitnud. Konvoi liigub ilma tagasilöökideta ja kell kolm pärastlõunal ilmub lõpuks horisondile nende sihtkoht – Gruvönis asuva ettevõtte BillerudKorsnäse suur tehas.
Liitusin veondusega, sest otsisin uusi väljakutseid ja nüüd saan ma neid iga päev nautida.
2019. aastal saab sellest maailma suurima jätkusuutlike paberpakendite tootmisseadme kodu, kuid praegu on seadet majutama hakkav tehas veel ehitusjärgus. Rolandi suur koorem tarnitakse ehitusplatsi sellesse ossa ja tõstetakse liikurkraanaga tehasesse.
„Sighartingis veokitele koormat peale laadides kulus meil silode haagisele saamiseks kuus tundi ja vaja läks nii kahveltõstukit kui ka liikurkraanat. Loodan, et seekord läheb kiiremini, sest kibelen juba koju naise ja laste juurde,” ütleb Roland.
Kokkuvõttes jääb ta tööga rahule ja usub, et enim jääb talle meelde teekonna pikkus. Tema kodu, mis asub Austria väikelinnas Haagis, jääb praegu umbes 2200 kilomeetri kaugusele ja tagasijõudmise ajaks on ta teel olnud üksteist päeva. Osa teekonda on olnud raske, kuid Rolandi sõnul teistmoodi talle see ka ei meeldiks.
„Liitusin veondusäriga, sest otsisin uusi väljakutseid ja nüüd saan ma neid iga päev nautida,” räägib ta naeratades.
BillerudKorsnäs on juhtiv taaskasutatavate pakkematerjalide ja -lahenduste tarnija, kellel on tööstusharus rohkem kui 150 aastat kogemusi.
Ettevõtte uus kartongi tootmisseade on ettevõtte ajaloo suurim investeering ja üks suurim omataoline seade maailmas. 350 m pikkune seade paigutatakse ehitusjärgus olevasse tehasesse, mis on 400 meetrit pikk ja 60 m lai.
Kaks veokit Pranglist: üks Volvo FH16, 6 x 4, valminud 2017. aastal, 550 hj mootor Volvo D16, roomekäikudega Volvo I-Shift ja Volvo dünaamiline roolisüsteem.
Üks Volvo FH16, 6 x 4, valminud 2013. aastal, 750 hj mootor Volvo D16 ja Volvo I-Shift.
Haagised: hüdrauliliste telgede ja eraldi käsitsi roolimisega kolmeteljelised Faymonville’i pikendatavad madalapõhjalised haagised. Selle ülesande täitmisel kasutatud madalapõhjalise haagise pikkus: 22,9 meetrit.
Veos: suured silod mõõtmetega: 22 m pikkus × 3,8 m laius × 3,8 m kõrgus, mass: ~5000 kg/tk.
Kogu veose mõõtmed: pikkus 35 m, laius 3,8 m, kõrgus 4,15 m, mass: 38 000 kg.
Asutatud: 1965.
Omanik: Mag. Christian Prangl.
Seadmete koguarv: 3400 (liikurkraanad, veokid ja haagised, tõsteplatvormid, teleskooplaadurid jne).
Veokite ja haagiste arv: 330, millest Volvo veokeid: 90.
Töötajate arv: 650.
Peamine veos: suuremõõtmelised ja rasked veosed, tuule- ja elektrijaamade jaoks ettenähtud veosed, masinaosad, suuremõõtmelised betoonist ja terasest ehitusdetailid, masinate veosed, raudteede komponendid, puittalad, tööstusveosed.