Veokid
Veoauto juhtimine pole kunagi olnud ohutum – tänu aastakümnete pikkusele uurimistööle ja arengule, pidevale uuenduste ja ohutusfunktsioonide tootmisliinile ning üha rangematele eeskirjadele ja ohutusstandarditele.
„Liiklusohutuse ajalugu vaadates on tõeline uhkus näha, et Volvoon igas etapis nii silmapaistval kohal,“ ütleb Volvo Trucks liiklus- ja tooteohutuse juht Anna Wrige Berling. „Oleme suutnud panustada, et teed oleks kõigile liiklejatele ohutumad, alates kolmepunkti turvavöö leiutamisest kuni tänapäevaste täiustatud ohutussüsteemideni.“
Siin on lühike ülevaade veokte ohutuse ajaloost ja peamistest verstapostidest, mis viivad meid lähemale liiklusõnnetusteta tuleviku poole.
1940./50. aastad: Ohutus on fookuses
Nils Bohlin, kolmepunktiturvavöö leiutaja, mis on tänapäevalgi valdkonnastandard.
Maanteetranspordi suurenedes laienevad maanteevõrgud sõjajärgses Euroopas ja Ameerikas. Raskeveokid hakkavad sõitma pikemaid vahemaid ja suurema kiirusega, mille tõttu on veokite ohutus suurema prioriteediga. Riigiasutused ja teedeametid hakkavad rakendama uusi spetsiaalselt veokitele mõeldud liikluseeskirju ja kehtestama sõidukitele standardseid nõudeid. Kõige tähelepanuväärsem on see, et veokitele tulevad standardvarustusse õhkpidurid, mis parandavad üldist pidurdustõhusust.
1948. aastal sai Volvost esimene veokitootja, kes võttis kasutusele terasest kabiinid (erinevalt puidust), millest sai järgmise kümnendi jooksul samuti standardvarustus. 1959. aastal arendas Volvo insener Nils Bohlin kolmepunktiturvavöö, millest sai kiiresti valdkonnastandard, ja see on seda kuni tänaseni.
1960. aastatel: Kõrgemate standardite seadmine
Volvo Trucksi kokkupõrkekatse oli ELis valdkonnastandard kuni 2009. aastani.
Ohutusstandardid ja regulatiivsed nõuded muutuvad jätkuvalt rangemaks ning veoautotootjad rakendavad oma tootearenduses rangemaid testimisstandardeid. Volvo kokkupõrkekatse, mille puhul lüüakse kabiini raskete esemete ja kõikuva pendliga, oli varajane kabiinide ohutuskatsete standard. Rootsi valitsus võtab selle peagi riikliku nõudena vastu ja hiljem võtavad selle omaks ka teised riigid. Selle tulemusel suureneb veokis viibijate ellujäämismäär, samas kui kokkupõrkekatse jääb kogu ELis valdkonnastandardiks kuni 2009. aastani.
1969. aastal asutas Volvo oma liiklusõnnetuste uurimisrühma, mille ülesandeks on kohapeal liiklusõnnetuste uurimine ja liiklusohutusandmete kogumine, mida seejärel kasutati tootearenduses. Meeskond on tänaseni aktiivne ja on Volvo Trucksi uurimis- ja arendustegevuse alustala.
1970ndad. Parem kaitse juhile
1970. aastate jooksul parandas Volvo Trucks märkimisväärselt oma kabiinide ohutust ning uued eeskirjad tagasid juhtidele paremad töötingimused.
Juhtide ohutus paraneb pidevalt nii ohutumate sõidukite kui ka uute töötingimusi käsitlevate eeskirjade kaudu. Paljud Euroopa riigid on kehtestanud tööajale ranged piirangud ja jõustavad neid kohustuslike sõidumeerikute abil.
Volvo Trucks parandab kabiini ohutust veelgi, võttes kasutusele uue tõkketesti, mis simuleerib kokkupõrget haagisega, ning seejärel lisades ohutusfunktsioone, sealhulgas tugevdatud kabiinipostid, kokkupandavad roolisambad, energiat neelav rool ja polsterdatud sisustus.
Mitteblokeeruvate pidurisüsteemide (ABS) tulek 1980. aastatel aitas vähendada läbilibisemist ja sai kümnendi lõpuks kõigis veoautodes standardvarustuseks.
1980ndad. Teiste liiklejate eest hoolt kandes
Rohkem tähelepanu pööratakse teiste liiklejate kaitsmisele kokkupõrgete korral. Külgmine allasõidutõke, mis aitab vältida jalgratturite ja jalakäijate kukkumist veoauto tagarataste alla, on paljudes riikides kohustuslikuks muutunud. Samuti on kasutusele võetud tagumine allasõidutõke, mis aitab kaitsta sõiduautode sõitjaid tagant otsasõitude korral veoautodega.
1980. aastatel muutusid turvasüsteemid üha keerukamaks ja arenenumaks, alustades mitteblokeeruvatest pidurisüsteemidest (ABS), mis said kümnendi lõpuks kõigi veoautode standardvarustuseks. Uus tehnoloogia vähendab kokkupõrkeohtu ja parandab libedatel teedel pidurdusvõimet.
Alates asutamisest 1969. aastal on Volvo Trucksi õnnetuste uurimismeeskond jätkanud liiklusõnnetuste uurimist kohapeal, et leida võimalusi tulevaste õnnetuste ennetamiseks.
1990ndad. Ühiste standardite kehtestamine
Sellised organisatsioonid nagu EL ja ÜRO muutuvad liiklusohutuse valdkonnas aktiivsemaks, rakendades uusi nõudeid ja ohutusstandardeid. Näiteks muudab EL kõigis uutes veokites kohustuslikuks kiirusepiirikud ja ABS-pidurid ning veokijuhtide lubade saamise protsessis võetakse kasutusele standardiseeritud testimine ja koolitused.
Kuigi Volvo Trucks oli palju neist uutest nõuetest juba täitnud, otsis see jätkuvalt võimalusi oma sõidukite ohutuse parandamiseks ning oli üks esimesi veokitootjaid, kes võttis kasutusele juhi turvapadjad. Samuti tutvustati 1996. aastal eesmist allasõidutõket, mis aitab kaitsta auto reisijaid auto ja veoauto kokkupõrgetes. Hiljem, 2003. aastal muutus see kohustuslikuks.
Hinnanguliselt on elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) vähendanud üle katuse mineku pihul hukkunute arvu 70–90%.
2000ndad. Aktiivsete turvasüsteemide tekkimine
Populaarsust hakkasid koguma täiustatud elektroonilised ohutussüsteemid, alustades elektroonilisest stabiilsuskontrollist (ESC), mis aitab vältida libisemist ja ümberminekut. Sellel on märkimisväärne mõju õnnetuste arvu vähendamisele, kus sõiduk rullub üle katuse ning mõned uuringud väidavad, et elektrooniline stabiilsuskontroll on vähendanud surmaga lõppenud üle katuse rullumisega seotud õnnetuste arvu 70–90%.
Kasutusele võetakse esimesed adaptiivsed kiirushoidikud (ACC), mis reguleerivad automaatselt püsikiirust, et säilitada eesoleva sõidukiga ohutut vahemaad.
Volvo Trucks puhul võimaldab radarite ja andurite tehnoloogia kasutada ka teisi aktiivseid ohutussüsteeme, sealhulgas sõidurajal püsimise tugisüsteem, sõiduraja vahetuse abisüsteem, juhi valvsusabisüsteem ja avariipidurdusega kokkupõrkehoiatus. 2009. aastaks muudab ELi esimene üldise ohutuse määrus (GSR) mitmed aktiivsed ohutussüsteemid kohustuslikuks.
Viimastel aastatel on veokitootjate prioriteediks olnud veoki ümbruse nähtavuse parandamine.
2010ndad. Automaatika kasutamine nutikamate ohutussüsteemide loomiseks
Aktiivsed ohutussüsteemid arenevad jätkuvalt ja saavad kasu intelligentsetest võimalustest, samal ajal kui regulaatorid muudavad üha rohkem süsteeme kohustuslikuks. Näiteks EL on pannud elektroonilise stabiilsuskontrolli, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatuse ja iseseisvast avariipidurduse kõigi uute veokite standardvarustusse.
Volvo Trucks jätkab juhti abistavate süsteemide, näiteks Volvo Dynamic Steering, arendamist, mis parandab suunastabiilsust ja vähendab lõrvalekaldumist, mis leevendab samal ajal igapäevast koormust juhi seljale ja õlgadele.
Uued aktiivsed ohutussüsteemid ja pimeala tuvastamise süsteemid parandavad veoautojuhtide ning teiste liiklejate ohutust.
2020ndad. Suurem nähtavus ja teadlikkus
Veokite tehnoloogia areneb pidevalt ning sinna kuulub järjest rohkem andureid, kaameraid ja arvutusvõimsust. See annab veelgi rohkem võimalusi liiklusohutuse parandamiseks. Arendatakse pimeala tuvastamise süsteeme, näiteks aktiivne külgkokkupõrke vältimise tugi ja kaassõitja nurgakaamerad. Traditsioonilisi küljepeegleid asendatakse üha enam kaamerajälgimissüsteemidega, mis parandavad üldist nähtavust, eriti öösel.
Samal ajal muudab ELi ohutuse üldmäärus II kohustuslikuks aktiivsemad ohutussüsteemid, sealhulgas nutikas kiiruseabi, juhi tähelepanu hajumise seire ja kaitsetu liikleja tuvastamine. Samuti kehtestatakse nähtavuse osas rangemad nõuded, sealhulgas kõige olulisem on Londoni otsenähtavusstandard.
2024. aastal alustas Euro NCAP, mis on pikka aega kehtestanud sõidukite ohutusstandardeid, raskeveokite ohutuse hindamisega. Oma esimestes testitulemustes said nii Volvo FH kui ka Volvo FM parima hinde – viis tärni.
Veokid muutuvad üha keerukamaks, kasutades ära ühenduvuse ja automatiseerimise edusamme, et muuta need veelgi ohutumaks.
Tulevik: Mis saab veoautode ohutuse valdkonnas järgmisena?
Kuigi liiklusohutuse valdkonnas on tehtud suuri edusamme, jätkab tööstusharu koostööd, et muuta teed ja maanteed veelgi ohutumaks. Tootjad jätkavad ohutumate sõidukite ja turvaelementide väljatöötamist, valitsused ja ametiasutused jätkavad rangemate eeskirjade ja standardite rakendamist ning transpordiettevõtted otsivad jätkuvalt võimalusi oma juhtide turvalisuse kaitsmiseks.
„Kuni me ei täida oma nullõnnetuse visiooni, on alati ruumi parendusteks,“ ütleb Anna. „Üks valdkond, mida me minu arvates alles uurima oleme hakanud, on ühenduvus ja andmed.“ Veokite keerukamaks muutudes suudame saada andmeid teistelt sõidukitelt ja avalikust taristust ning neid andmeid oma süsteemides kasutada. Võib-olla siis saame paremini ette näha eesootavaid teeolusid ja ummikuid ning võimaldada juhtidel kiiremini reageerida. Ja samal ajal jätkame tööd lihtsamate meetmetega, nagu autojuhtide koolitus ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniad.“
Saate lugeda rohkem Volvo Trucksi pärandi kohta seoses liiklusohutusega, ja ka meie visioonist Nullõnnetuste suunas.