Veokid
Volvo Trucks kolme tee strateegia kohaselt mängivad elekter, gaas, HVO, biodiisel ja vesinik rolli selles, et aidata valdkonnal liikuda fossiilkütusevaba tuleviku suunas. Aga kuidas sa tead, milline neist kolmest teest on sinu ettevõtte jaoks parim?
„Me ei usu, et leidub üksainus universaalne lahendus, mis asendaks diislikütust,“ ütleb Lars Mårtensson, kes on Volvo Trucksis keskkonnadirektor. „Selle asemel usume, et kasutusele võetakse mitu alternatiivset jõuülekandelahendust – nimelt akutoitel elektrilised sõidukid, taastuvkütustel töötavad sisepõlemismootorid ning pikemas perspektiivis vesinikukütuseelemendi tehnoloogia.“
Kuid see, milline alternatiiv on teie ettevõtte jaoks parim, sõltub mitmest tegurist. Vastus on tööstusharude, segmentide, riikide ja üksikute ettevõtete lõikes erinev.
Siin on vaid mõned küsimused, mida peaksite endalt küsima:
- Milline jõuülekanne sobib teie ettevõtte tegevusega kõige paremini?
- Kui palju iga kütus teie turul maksab?
- Milline infrastruktuur on olemas ja kas on plaanis tulevasi investeeringuid?
- Milline on jõuülekande täielik süsiniku jalajälg?
- Kas jõuülekanne pakub mingeid lisahüvesid?
Milline jõuülekanne sobib teie ettevõtte tegevusega kõige paremini?
Läbisõiduulatus ja tankimis- (või laadimis-) aeg on olulised kaalutlused, kuna mõned toimingud ei võimalda sagedasi või pikki pause. Iga veok, mis suudab oma igapäevase töö teha pärast ühte öist laadimist, saab juba üle minna elektrilisele lahendusele. Näiteks Millenaar & van Schaik Transport vedab oma elektriveokitega edukalt raskeid koormaid 10–12 tundi päevas ühe öise laadimisega.
Ka pikema sõiduulatusega veokitel on lihtsam elektrile üle minna, kui nende päevakavasse on võimalik lisada laadimisvõimalus. Siiski ei ole elekter veel sobiv lahendus pikamaavedusid tegevatele veokitele, mida ei saa kohandada piiratud sõiduulatuse ja pikkade laadimisaegadega. Selle asemel võiksid nad olla paremas positsioonis, uurides teisi kütuseid, nagu gaas, HVO, biodiisel või tulevikus vesinik, mis pakuvad sarnast sõiduulatust ja tankimisaega kui diisel.
Arvesse tuleks võtta ka kaalu ja kandevõimet, kuna aku kaal võib vähendada veoauto kandevõimet. Mõnes segmendis, kus kandevõime maksimeerimine on kriitilise tähtussega, võib see muuta akutoitel elektrisõidukid vähem sobivaks.
Üleminek alternatiivkütusele ei toimu üleöö ja see on pigem samm-sammult protsess. See võib hõlmata ka erinevate jõuallikate kombinatsiooni, sõltuvalt teekonnast ja ülesandest. Näiteks võivad üks või kaks marsruuti sobida ideaalselt elektriveokitele, samas kui teised saavad töötada gaasi, HVO või biodiisli peal.
Teie ettevõtte jaoks parima alternatiivkütuse määramine sõltub suuresti teie enda ainulaadsetest oludest.
Kui palju iga kütus teie turul maksab?
Iga ettevõtte jaoks peab alternatiivkütus olema nii rahaliselt tasuv kui ka praktiline. Olgu tegemist diisli, elektri või gaasiga – hinnad võivad turgude lõikes erineda ja kõikuda ning see mõjutab oluliselt teie kogukulusid. Samuti on olemas kohalikud eeskirjad ja toetused, mis võivad teie turul hindu mõjutada.
„Oluline on arvestada ka tulevaste suundumuste ja prognoosidega, kus poliitiline ambitsioon on diislikütuse kasutamise asendamine,“ ütleb Lars. „Näiteks muutub diisel Euroopas järgmistel aastatel vähem konkurentsivõimeliseks, kuna rakendatakse EuroVignette direktiivi ja ETS2.“
Milline infrastruktuur on olemas ja kas on plaanis tulevasi investeeringuid?
Võimalus pääseda ligi antud kütusele siis ja seal, kus seda vaja on, on ilmselge eeltingimus. Näiteks on mõnel ettevõttel võimalus investeerida laadimisse oma depoos, mis võib olla piisav, et elektriveokeid saaks oma tegevuses kasutada. Teised veokid peavad laadimiseks või kütuse tankimiseks kasutama avalikke jaamu.
See on ka parameeter, mis paljude ettevõtete jaoks pidevalt muutub, kuna alternatiivkütuste kättesaadavus suureneb. 2026. aasta alguseks on Euroopas 800 veeldatud maagaasi (LNG) tanklat.1 Samal ajal on üle Euroopa ligikaudu 1000 avalikku laadimisjaama, mida saavad kasutada raskeveokid.2
Ja eeldatakse, et infrastruktuur kasvab jätkuvalt. Vastavalt ELi alternatiivkütuste taristu määrusele (AFIR) peavad aastaks 2030 olema Euroopa peamisel maanteevõrgustikul raskeveokite laadimisjaamad saadaval iga 120 km järel ning vesiniku tanklad iga 200 km järel.
"Enamik uusi laadimispunkte ja tanklaid asuvad strateegiliselt olulistel transpordimarsruutidel. Saame teile nõu anda, millised jaamad teie marsruutidel saadaval on ja mida on plaanis lähiaastatel avada. „Vaid üks lisajaam õiges asukohas võib muuta olukorda tohutult,“ selgitab Lars Mårtensson.
„Saame anda nõu, millised jaamad on teie teekondadel saadaval ja millised on planeeritud paigaldamiseks järgmistel aastatel. Ainult üks lisajaam õiges kohas võib tekitada märkimisväärse erinevuse.“
Milline on jõuülekande täielik süsiniku jalajälg?
Vastus sellele küsimusele on riigiti erinev, kuna alternatiivkütuseid saab toota erineval viisil. Oluline on vaadata mitte ainult paagist ratasteni heitmeid, mis kujutavad endast veoki heitgaase kasutamise ajal. Vaadake ka kogu olelustsükli heitmeid, mis hõlmavad kütuse kaevandamist, rafineerimist, tootmist ja kohaletoimetamist.
Näiteks elektriveoki kogu olelustsükli heitmed võivad oluliselt erineda sõltuvalt sellest, kas see töötab fossiilsöest toodetud elektriga või hoopis taastuvenergia abil. Sama kehtib ka vesiniku tootmise kohta, samas kui HVO ja biodiisli täielik keskkonnamõju võib varieeruda sõltuvalt nende tootmisel kasutatavast toorainest.
Eeldades, et alternatiivkütusele ülemineku eesmärk on dekarboniseerimine, võib kütuse täieliku süsinikujalajälje arvutamine aidata teil valida optimaalse jõuülekande.
Kas jõuülekanne pakub mingeid lisahüvesid?
Elektrilise jõuülekande üks lisaväärtusi on selle madal müratase. Ja see võib avada uusi võimalusi tegutsemiseks müra suhtes tundlikes piirkondades, näiteks elamute tänavatel või öösel. See on eriti kasulik veokitele, mida kasutatakse prügiveos, linnasisestes jaotusvedudes ja kesklinna ehitustöödel.
Täielik heitgaasivabadus tähendab vähem õhusaastet ümbruskonnas ning aitab kaasa puhtamale ja tervislikumale keskkonnale nende jaoks, kes elavad ja töötavad veoki läheduses. Elektrilised jõuülekanded võivad anda energiat ka pealisehitisstele ja abiseadmetele, nagu kraanad, betoonisegistid ja prügipressid.
Juurdepääs null- ja madala heitega tsoonidele on veel üks eelis. Sama kehtib ka juhi mugavuse kohta tänu madalale müratasemele ja väiksemale vibratsioonile. Nullheitmetega sõidukite kasutamine võib tugevdada brändi mainet ning meelitada ettevõtteid, kes soovivad oma süsiniku jalajälge vähendada.
Vali endale sobiv kütus
„Teie ettevõtte jaoks parima alternatiivkütuse määramine sõltub suuresti teie enda ainulaadsetest oludest,“ ütleb Lars. „Sellepärast usume, et järgmistel aastakümnetel võetakse kasutusele mitmeid kütuseid ning miks Volvo Trucks kavatseb jätkata investeerimist erinevatesse jõuülekannetesse.”
Volvo Trucksi kolmeteelise strateegia kohta saate lähemalt lugeda siit .
Kui soovite rohkem teada saada erinevatest alternatiivkütustest raskeveokite jaoks, võivad teid huvitada järgmised teemad.
- Kuidas on kõige kiirem viis oma ettevõtte kliimamõju vähendada?
- Mis on raskeveokite jaoks parim alternatiivkütus?
- Erinevad teed veoautode fossiilkütustevaba tuleviku poole
1 'Jaamade kaart', Eurogas, https://www.eurogas.org/resources/stations-map-get-directions/
2 Raskeveokite elektriveokite laadimistaristu Euroopas. EAFO andmete värskendus – november 2025, Euroopa alternatiivkütuste vaatluskeskus, 18. detsember 2025, https://alternative-fuels-observatory.ec.europa.eu/general-information/news/heavy-duty-electric-truck-charging-infrastructure-europe-eafo-data-update
Tee säästvama veokiveo poole
Alates alternatiivkütustest kuni parema kütusekulu tõhususeni – on mitmeid viise, kuidas vähendada veoki süsiniku jalajälge. Lisateave selle kohta, kuidas Volvo Trucks saab teid aidata oma jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel.
Leidke endale sobivaim veok
Tutvuge Volvo Trucksi madala ja nullheitmetega jõuülekannete ja veokite mudelitega, sealhulgas akutoitel elektriveokid, gaasiveokid ja sisepõlemismootorid, mis on ühilduvad alternatiivkütustega nagu HVO ja biodiisel.
