Veokid
Uus Euroopa heitkogustega kauplemise süsteem kehtestab maanteetranspordi süsinikdioksiidi heitkogustele hinna ja eeldatavasti toob see kaasa fossiilkütuste hindade tõusu. Süsteem jõustub 2027. aastal. Nii see toimib.
Esimene heitkogustega kauplemise süsteem ETS1 võeti Euroopas kasutusele 2005. aastal. See hõlmab elektri- ja soojusenergia tootmise, tööstusliku tootmise ja lennundussektori heitkoguseid. 2027. aastal käivitab EL teise heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2), seekordne arutluse all olev teema on seoses maanteetransporti CO2-heite maksustamisega. Süsteem peaks 2030. aastaks vähendama heitkoguseid 42% võrreldes 2005. aasta tasemega. See peaks mõjutama transpordiettevõtete kulustruktuuri kogu Euroopas.
Lihtsamalt öeldes kehtestab ETS2 maanteetranspordi kliimamõjule hinna. EL kehtestab CO2-heitkogustele ülempiiri ja lubatud heitkogused jagatakse kvootideks, mis pannakse enampakkumisele. Iga saastekvoot annab selle omanikule õiguse paisata õhku ühe tonni süsihappegaasi.
ETS2 on ülesvoolusüsteem, mis tähendab, et heitkoguste kvoote peavad ostma kütuse tarnijad, mitte lõpptarbijad. Skeemi raames saavad ettevõtted vastavalt vajadusele üksteisega saastekvoote vahetada.
Analüütikud üle Euroopa eeldavad, et fossiilkütuste osas kandub saastekvootide lisakulu suure tõenäosusega tarbiljtele edasi tankimispunktides olevate kõrgemate hindade kaudu. Täpselt, kui kõrgele hinnad võivad tõusta, on raske ennustada, kuna see sõltub saastekvootide pakkumisest ja nõudlusest. Enamik prognoose näeb ette fossiilse diislikütuse hinna tõusu 0,15–0,25 eurot liitri kohta aastaks 2030 . Teised, dramaatilisemad prognoosid viitavad hinnatõusule kuni 0,5 eurot liitri kohta .
"Aga see ongi selle süsteemi mõte. „See loob murdpunkti, kus üleminek elektrile, biogaasile või HVO-le muutub majanduslikult tasuvamaks,“ ütleb Mattias Goldmann, kes on asutaja ja tegevjuht Rootsi asuvale organisatsioonile nimega 2030-Secretariat, mis töötab transpordisektoris fossiilivaba ülemineku edendamise nimel.
Samal ajal sõltub hinnamõju poliitilistest otsustest. Kui süsteem saab tööstusharult ja avalikkuselt märkimisväärset kriitikat, kohandatakse seda tõenäoliselt, et vähendada selle mõju kütusehindadele.
Igal juhul on taastuvenergia kütused, vesinik ja elekter ETS2st välja jäetud, seega nende hinnad ei tõuse, mis muudab nad konkurentsivõimelisemaks. See annab ettevõtetele, mis juba kasutavad neid kütuseid või elektrit, konkurentsieelise nii kulude kui ka turupositsiooni osas.
Kuidas mõjutab ETS2 transpordiettevõtteid?
Kõige enam mõjutab see loomulikult neid ettevõtteid, millel on suur fossiilkütuse kulu. Kuid tagajärjed sõltuvad ka sellistest teguritest, nagu sõidukipargis olevad masinad, sõidustiil ja eri riikide kütuseaktsiis.
„Ettevõte, mis praegu kasutab suures koguses fossiilset diislikütust riigis, kus on madalad kütuseaktsiisid, peaks arvestama järsu kulude tõusuga. Samal ajal saavad need, kes on juba investeerinud elektriautodesse, konsolideerimisse või intermodaalsesse transporti, konkurentsieelise,“ ütleb Mattias Goldmann.
Kuigi süsteem jõustub 2027. aastal, peavad transpordisektori huvirühmad juba praegu hakkama oma heitkogustest aru andma
Strateegiad ja võimalused
Ettevõtetel, kes püüavad vähendada oma kokkupuudet fossiilkütuste hinnatõusuga, on mitu võimalust. Säästa saab ökonoomse sõidu, nutika teekonna planeerimise, optimeeritud rehvivaliku ja sõidukiiruse piiramisega. Kuid suurim kasu tuleb kütuse vahetamisest.
"See, mis varem oli peaaegu kasumlik, muutub nüüd selgelt kasumlikuks. Lisaks on sellel kommunikatiivne väärtus – võimalus näidata, et oled jätkusuutlikkuse valdkonnas liider, võib olla konkurentsieelis.
Kriitika ja hüvitis
ETS2-d on kritiseeritud selle pärast, et see võib väiksematele operaatoritele rängemalt mõjuda – eriti neile, kes asuvad maapiirkondades või riikides, kus diislikütus on ajalooliselt odav olnud.
"Jah, selles osas on süsteem ebaühtlane. Kuid see toob ELile ka märkimisväärset tulu – ja pool sellest rahast on ette nähtud sotsiaalse mõju kompenseerimiseks. See ümberjaotamine on laialdaste protestide ennetamise võti,“ ütleb Mattias Goldmann.
Analüütikutel on ETS2 tõhususe osas erinevad arvamused. Mattias Goldmann on veendunud, et süsteem toimib.
„Oleme näinud, et ETS1 on toiminud ka teistes tööstusharudes. ETS2 kiirendab rohelisele majandusele üleminekut – eriti riikides, mis on maha jäänud. Ja see toimub ilma ülalt-alla antud mandaatideta. Turg otsustab, kui palju maksab edasine reostamine. See on tõhus viis kliimamõju vähendamiseks."
