Veokid
Maailm on üleminekul fossiilkütustelt puhtamatele energiaallikatele, kuid prognooside kohaselt kasvab lähiaastatel globaalne veeldatud maagaasi (LNG) tootmine. Vaatamata sellele, et see on fossiilkütus, eeldatakse, et see mängib võtmerolli mitme valdkonna dekarboniseerimisel.
Hinnanguliselt ulatub 2040. aastaks globaalne nõudlus veeldatud maagaasi (LNG) järele vahemikku 625-685 miljonit tonni aastas (2023. aasta 404 miljonilt tonnilt) – see on rohkem kui 50% tõus. Eeldatakse, et nõudluse kasv tuleb mitmest valdkonnast, sealhulgas töötlevast tööstusest, rasketööstusest, elektri tootmisest ja transpordist.
Miks nähakse veeldatud maagaasi (LNG) üleminekukütusena?
Kuigi veeldatud maagaas (LNG) on fossiilkütus, on see vähem kahjulik kui paljud teised fossiilkütused. Näiteks on veeldatud maagaasi energiaühiku kohta tekkivad heitkogused palju väiksemad kui kivisöel, nii enne põlemist kui ka põlemise ajal. Lühiajalises perspektiivis võimaldab see märkimisväärselt vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja muudab selle puhtamaks alternatiiviks. Sel põhjusel usub ülemaailmne konsultatsioonifirma McKinsey & Company, et maagaas (ja veeldatud maagasi kasutusaja pikendamine) on järgmise viie kuni kümne aasta jooksul vastupidavam kui teised fossiilkütused ning on viimaste asendatavate fossiilkütuste hulgas.
Näiteks Hiina, millel on lõige suurem ülemaailmne nõudlus veeldatud maagaasi (LNG) järele, survestab üleminekut kivisöelt veeldatud maagaasi (LNG) peale, et täita oma kliimaeesmärke ja parandada linnade õhukvaliteeti.
Kas veeldatud maagaas (LNG) võib toimida veokitööstuses üleminekukütusena?
Lühike vastus on jah. Mitmed gaasimootoriga veokitootjad on arvutanud, et need põhjustavad diislikütusega võrreldes umbes 15–20% vähem CO-heitmeid. See on väiksem kui potentsiaalne vähenemine, mida akuelektriveokid võimaldavad. Reaalsus on see, et piiratud sõiduulatus ja laadimisvõrgud tähendavad, et elekter ei ole praegu paljude transpordiettevõtete jaoks elujõuline valik, kuid võib olla tulevikus. Seevastu gaasimootoriga veokid pakuvad sama sõiduulatust ja jõudlust kui diiselmootorid.
Sellest tulenevalt kasvab veeldatud maagaasi (LNG) veokite tankimisvõrk kogu Euroopas kiiresti ja selle artikli koostamise ajal on 786 jaama. Samal ajal on veeldatud maagaasiga (LNG) veokite müük Hiinas hüppeliselt kasvamas, – taas, kuna Hiina valitsus toetab diislikütusest loobumist. India järgib eeskuju, eesmärgiga hakata järgmise 5–7 aasta jooksul kolmandiku riigi raskeveokite puhul kasutama veeldatud maagaasi (LNG).
Kuigi veeldatud maagaasi (LNG) kasutamine on suurepärane samm õiges suunas, teeb üleminek bio-LNG-le tõelise muutuse. See on mittefossiilne taastuv kütus, mis on toodetud orgaanilistest jäätmetest ja võib olenevalt tootmisviisist tekitada negatiivseid CO2-heitmeid kuni 200% (kogu olelustsükkel).
Kas mõni muu valdkond näeb vedeldatud maagaasi (LNG) üleminekukütusena?
Laevanduses paiskab veeldatud maagaasil (LNG) töötav laev õhku kuni 23% vähem kasvuhoonegaase, kui võrrelda tavaliste laevakütustega. Nagu raskeveokite puhul, ühilduvad veeldatud maagaasiga (LNG) laevad ja tankimise infrastruktuur täielikult bio-LNG-ga, avades sellega võimaluse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiselle. Sel põhjusel nähakse seda potentsiaalse üleminekukütusena ka laevanduses.
Veeldatud maagaasi (LNG) ja bio-LNG kohta ning gaasimootoriga veokite potentsiaali kohta lisateabe saamiseks võiksite lugeda järgmist:
- Kas veokitööstus jätab bio-LNG kui potentsiaalse tulevikukütuse tähelepanuta?
- Kas gaasimootoriga veokid vastavad pikamaavedude vajadustele?
- Kas teie ettevõte võiks gaasimootoriga veokitest kasu saada?
