Veokid

Borneo džungli südames

Borneo ettearvamatu ilmaga kivisel ja raskel maastikul on mäetööstusele veoteenuse osutamine kurnav sõiduoskuste demonstratsioon.
Jälgige juhi elu söe transportimisel läbi Borneo kivise džungli selles „Juhi maailma“ osas.

Sügaval kaevanduses liiguvad masinad nagu mehaanilised sipelgad, visad ja väsimatud. Eemalt kostab mootorimüra. Väljaspool kaevandust on udu hajunud, paljastades metsaga kaetud mäed.

Alt kaevandusest kuuldub võimsat mürinat. Kostab kivide kriipimist vastu terast, kui kivisöe- ja mullakoormaid järjest veoki kasti kühveldatakse. Andreas Wahyudi ootab mõne minuti, käsi käigukangil, mille jooksul kolleeg tema veokile raske koorma puistab. 

Seejärel annab ta gaasi ja ronib taas kord tippu. „Kõige olulisem on keskenduda, olla ettevaatlik ja üksteisega suhelda,“ lausub ta.

Susubangi kaevandus on 9000-hektariline avakarjäär Ida-Kalimantanil, Borneo saare Indoneesia osas. Siit kaevandatakse kõige kõvemat ja kõige kallimat kivisütt – antratsiiti. 

Päevavalgele toodud kivisüsi paistab väljakaevatud pinnase sees mustade vertikaalsete triipudena. Sellele ligipääsuks on vajalik lõhkamine, millele järgneb kive täis pinnase eemaldamine kivisöekihtide vahelt. 31-aastane Andreas veab iga päev Volvo FMX-iga pinnast kaevanduskohast 1,5 kilomeetri kaugusele puistangule. Konarlik teekate ja kuni 27-tonnine raske koorem nõuavad peale vastupidava konstruktsiooniga sõiduki ka kogenud juhti.

Me ei tea kunagi, mis meid ees ootab. Maapind liigub ja mis ühel hetkel paistab ühtmoodi, võib järgmisel hetkel kiirelt muutuda.

Sügavad rattajäljed, kivid ja suured savist löökaugud muudavad kaevandusala teed väga raskeks. Maastikku muudavad nii kiirelt eemaldatav pinnas kui ka maalihked ja paduvihmad. 

„Maastik on suurim väljakutse. Teede seisukorral on määrav mõju ohutusele,“ ütleb Andreas.

Täiskoormaga veokid sõidavad mürinal mööda ja Andreas hoiab neil hoolikalt silma peal. Seejärel jõuab ta vett täis teeaugu juurde ja haarab mõlema käega roolist. Mootori pöörlemissagedus suureneb, kui veok läheneb järsule mäele ja rühib ülespoole. 

„Kõik on korras, see on võimas mootor.“  

Raadioside kaudu esitatakse pidevalt küsimusi Andrease asukoha kohta, edastatakse hoiatusi teel olevatest takistustest ja antakse juhiseid, kuhu koorem maha kallutada. Kaevanduses on infovahetus kõige olulisem. 

„Me ei tea kunagi, mis meid ees ootab. Maapind liigub ja mis ühel hetkel paistab ühtmoodi, võib järgmisel hetkel kiirelt muutuda. Ent ma tean: mu kolleegid hoiavad mind kõigega kursis ja ma saan olla rahulik,“ ütleb Andreas.

Andreas veedab kogu vahetuse oma veokis, kuid tänu pidevale raadiosidele, signaalitamisele ja vastutulevate juhtide sõbralikele tervitustele ei tunne ta end kunagi üksi. 

„Parim asi selle töö juures on uued sõbrad,“ selgitab Andreas.

Ta on pärit Longkalist Ida-Kalimantanilt ja sarnaselt paljude teiste juhtidega on ka tema oma perest kaugel. Viimase paari aasta jooksul kasvanud nõudlus musta kulla järele (eriti Hiinas) on ahvatlenud paljusid välisettevõtteid avama Kalimantanil aina enam kaevandusi ja tekitanud suure tööjõuvajaduse. 

Andreas elab praegu koos 20 veokijuhiga lühikese bussisõidu kaugusel kaevandusest. Tal on oma tuba, mis on lihtsa sisustusega: põrandal on madrats ja seintel lemmikjalgpallurite plakatid. Suurema osa oma ärkvelolekuajast veedab ta veokikabiinis ja see meeldib talle.

 

Andreas on veokeid juhtinud alates 2005. aastast ja viimase aasta on ta töötanud kaevanduses. Esialgu istus ta teise juhi kõrval, et saada eriväljaõpe. 

„Alguses oli tõeliselt ebameeldiv, kui veok viltu vajus, kuid nüüd olen sellega harjunud. Volvo on tõeliselt mugav, nii et saan lõdvestuda. Võrreldes muude veokimarkidega on kabiini vedrustus ja amortisaatorid suurepärased,“ lausub ta. 

Käes on keskpäev ja aeg on teha lõunapaus natuke kaevandusest kaugemal. Töölised söövad katuse varjus riisi, mille nad on endaga kaasa võtnud, ning läidavad sigarette, sellal kui veokid parklas ootavad.

Kuumuses valitseb täielik vaikus. Savi tihedalt kinni tampinud rasked veokid tunduvad võimsa ja ereda päikesevalguse käes hüljatuna seisvat. Rehvijälgedes ja ratastel on kuivanud muda ning ka veoki raami küljes ripuvad mudased savikamakad. Õhus on diisli ja kuuma kummi lõhna. Seejärel jätkub töö kogu pärastlõuna.

Järgmisel päeval on olukord aga muutunud. Öö jooksul on sadanud vihma, mäed on mattunud uttu ja õhk on niiskusest raske. 

„Täna tuleb libe päev,“ ütleb Andreas. Ta on äsja lõpetanud riisi-kana hommikusöögi sööklas, kus õhk lõhnab tšilli ja õli järele, ning pannud mahedas hommikuvalguses jalga nahksaapad. 

Veokiparklas puhub jahe tuul ja maapind on kui mudabassein. Andreas kontrollib kiirelt oma veokit. Õli, filter, rehvid, pidurid – kõik tundub korras olevat. Ta tõmbab end juhikabiini, astub ülemisel astmel oma mudastest saabastest välja ja teeb märkmeid. Seejärel paneb ta mängima tehnomuusika, nõjatub tahapoole ja ootab – ning ootab. 

Sõites tunnen end olulise ja uhkena.

Troopilises Borneos saabuvad mussoonvihmad ootamatult ja intensiivselt. Need tulevad sageli, kuid neid on raske ennustada. Pärast vihma tuleb teid karestada ja ohutuse tagamiseks seisab kogu muu töö. 

„Vastasel juhul tekib risk, et leiame end kraavist ja rullume üle katuse või põrkame kokku. Täna on ilm selge, kuid teame, et iga hetk võib sadama hakata.“

Töö peatub ka pimestava udu või tolmu korral. Niisiis, kui tööd saab teha, rügavad kõik hoolega. Selles kaevanduses töötab Volvo veok ööpäevaringselt ja peab vastu kuni 10 aastat. 

Kui päike tõuseb ja udu hajub, pöörduvad juhid oma valgetesse Volvo veokitesse. Mootorite müra on vaibunud ja veokite vahele hoovab kabiinidest kostuv muusika. Üks veokijuhtidest on helitugevust suurendanud ja end välja sirutanud, jalad lahtise veokiukse kohal.

 

Kurnav sõitmine kaevanduses muudab väsimuse suurimaks ohuks ja seetõttu kontrollitakse regulaarselt, et ükski juht ei ole liiga väsinud. Andreas sõidab 11 tundi päevas. Ta tunnistab, et sama 18-minutilist teekonda päev päeva järel sõita on monotoonne. Ent selle kompenseerib kuhjaga rooli taga olemise tunne.

„Sõites tunnen end olulise ja uhkena. See annab mulle rahulduse,“ väidab ta. 

Ühtäkki antakse talle luba liikumiseks ja ta käivitab viivitamatult mootori. Päike on juba kõrgel kaevanduse kohal. Tööpäeva lõpus tagurdab Andreas parkimiskohale, lülitab mootori välja ja hüppab veokilt maha. Kuu särab eredalt tüünete pilvede tagant, üle punaste mullakuhilate, taimede ja kaugete siniste mägede. 

Sinistes särkides ja kiivrites noored mehed suunduvad sööklast veokite poole, valmis alustama öist vahetust. Andreas seisab kuuvalguses. Longkalis oli ta farmer ja veokijuht. Siia tõid teda soodne juhus tööd teha ja raha teenida koos võimalusega oma oskusi arendada ja karjääri teha.  

„Tulevikus, kui saan seda endale lubada, tahaksin käivitada omaenda veondusettevõtte, kasutades siin omandatud kogemusi. Kes teab,“ ütleb ta tagasihoidliku naeratusega, „ühel päeval ostan äkki isegi isikliku veoki.“

Veok

Volvo FMX nõudlike tööülesannete jaoks: teljekonfiguratsioon 6×4, 17 m3 otskallur (aheraine jaoks), kuuesilindriline 10,8-liitrine 370 hj reasmootor D11A.

Kuidas kasutatakse: pinnase (aheraine) transportimiseks Susubangi kaevanduses