Veokid
Roger Henriksson lihtsalt igatseb valgust. Neli kuud aastast mööduvad tema tööpäevad videviku ja koidu vahele jäävas hämaruses. Töötades veokijuhina Överkalixis, mis asub mõned kilomeetrid põhjapolaarjoonest lõuna pool, on pimedus, lumised teed ja –40 °C temperatuur tema jaoks täiesti tavaline. Hüvitus karmi talve eest saabub juunis.
„Miski pole võrreldav siinse suvega, kui 24 tundi ööpäevas on valge ja keskööl paistab päike. Kõik on juunikuul palju lihtsam, kui su äratuskell heliseb öösel kell 1.50 ja päike paistab. See hoopis midagi muud kui kottpimeda ja miinus 35 kraadi korral!” ütleb Roger Henriksson.
Kuigi kliima on karm ja üle nädala kell 3 öösel algav töövahetus nõuab oma osa, ei soovi ta oma tööd põhjapiirkonna veokijuhina vahetada.
„Olen see, kes olen, sest olen kogu elu siin elanud. Lähenen viiekümnele ja elu jooksul olen käinud välismaal vaid korra. See oli tore, kuid juba kaks päeva enne kojusõitu hakkasin tundma koduigatsust! Minusugune inimene ei suudaks suures linnas elada.“
Iga töövahetuse ajal sõidab Roger puidukoormaga kaks korda oma kodulinnast Överkalixist Munksundis asuvasse saeveskisse ja tagasi. Veok, mida ta juhib, on 30 meetrit pikk ja kaalub täiskoormaga 90 tonni!
„Ütlematagi on selge, et esialgu oli veidi hirmutav vaadata tahavaatepeeglisse ja näha, et veok paistab lõputu! Harjusin sellega siiski kiiresti ja tunnen, et olen jõudu juurde saanud,” lausub Roger naeratades.
Aasta aega on ta juhtinud autorongi, osaledes uurimisprojektis ETT – veel üks virn. Sõitmine 50% suurema koormaga on tõhusam ja vähendab tavapärase metsaveo autorongiga võrreldes süsinikuheitmeid 20% võrra. Samuti kulutab autorong vähem teepinda, sest mass jaotub mitme telje vahel.
Ütlematagi on selge, et esialgu oli veidi hirmutav vaadata tahavaatepeeglisse ja näha, et veok paistab lõputu.
Talle on antud luba juhtida avalikult kasutatavatel teedel veokit, mis kaalub 30 tonni rohkem, kui Rootsi õigusaktides ette on nähtud. Volvo Trucks on üks paljudest selles projektis osalevatest partneritest. Loodame, et see aitab õigusaktidesse teha muudatusi, mis tõstavad raskeveokite lubatud täismassi 60 tonnilt 74 tonnini. Pikaajaline eesmärk on saada heakskiit ka 90-tonnistele veokitele.
Roger istub kabiinis ja kirub. Överkalixis tavaliselt võimutsevatelt külmakraadidelt on temperatuur aeglaselt tõusnud nulli lähedale – tagajärjeks must jää ja lörts.
„Ainult siis, kui hakkab sulama, tekib selline lörts nagu praegu, muul juhul mitte. Kui ei saa otsemaid sõitma hakata – see on …,” katkestab ta jutu ja kirtsutab nägu. Kui kolleeg on aidanud ta veoki liikuma, lahkub Roger väikse hilinemisega parklast.
Täna on eriline päev. Roger juhib esimest korda Volvo Trucksi uut Volvo FH16 veokit, mis on konstrueeritud spetsiaalselt raskevedude jaoks.
„Uut veokit on alati lust juhtida. Ma tunnen juba praegu suurt erinevust uue FH juhtimisel. See on palju võimsam, palju tugevam ja hoiab mägedes paremini kiirust. Vedrustus on teistsugune kui vanal mudelil ja sõitmine tundub palju mugavam. Ma tunnen end selles veokis äärmiselt kindlana,” ütleb Roger.
Tee Överkalixi ja Piteå vahel on üsna sirge, mõne pikema lõigu ja aeg-ajalt ettetuleva kurviga. Roger märkab juba sedagi, et tänu sõltumatule esivedrustusele püsib veok paremini teel.
„See liigub kui unelmas, täpselt nagu kellavärk. Vana mudeliga võrreldes on see palju stabiilsem. Seda suuremat stabiilsust ja vastupidavust on eriti märgata kurvides ja ringristmikel, sina pead vaid pöörama. Minu kui juhi jaoks on muidugi väga positiivne see, et veok käitub teel veelgi stabiilsemalt.”
Põhja-Rootsis on vägagi oluline, et veok on töökindel ja saab hakkama ka karmides tingimustes.
„Kui sõidad talvel siin Põhjas, võib ette tulla igasuguseid üllatusi – kord lumetorm, siis jää. Kogemuseta juhtide jaoks, kelle veokil on all kehvad rehvid, pole see kuigi meeldiv. Üsna sageli näen ma ka mägiteedel kinni jäänud välismaiseid veokeid. Veel eelmisel nädalal sõitis üks mujalt tulnud autorong koos haagise ja kõige muuga kraavi,” ütleb ta.
Ka tema ise on end nende 24 aasta jooksul paaril korral metsaveokiga kraavist leidnud. Viimati siiski rohkem kui kümme aastat tagasi. Roger osutab õnnetuses viga saanud õlale ja ütleb, et see valutab endiselt veidi.
„Jäite korral pead suutma otsustada, kas peatuda või sõitu jätkata,” selgitab Roger.
Kui sõidad talvel siin Põhjas, võib ette tulla igasuguseid üllatusi – kord lumetorm, siis jää.
Esimest korda ETT-veokiga sõites oli ta üllatunud, kui sujuv ja paindlik see vaatamata oma pikkusele oli. Raskeveohaagis koosneb eelikust, haakeseadisest ja haagisest, mistõttu on sellega raske tagurdada. Kuid millegi muu poolest ei paista lisatonnid Rogeri arvates sõitu oluliselt mõjutavat.
„Veoki pidurisüsteem on nii hea, et pidurdusmaa ei ole pikem kui tavalise 60-tonnise veoki korral,” ütleb ta.
Ta keerab akna alla ja sülitab välja märja huuletubaka. Männipuude latvade tagant vilksatab märtsikuu päike. Roger kannab tavaliste prillide peal päikeseprille, et kaitsta silmi valguse eest, mis lumelt peegeldudes on eriti tugev.
„Överkalixi ja Piteå kliima ning tee- ja ilmastikuolud on täiesti erinevad. Överkalixis võib kõik olla suurepärane, kuid libe Luleå ja Piteå vahel,” räägib Roger.
Kuigi Överkalixi ja Piteå vahemaa läbimiseks kulub kõigest kaks tundi, võib temperatuur talvel muutuda miinus 30 kraadist sisemaal kuni mõne miinuskraadini rannikul. Peale juhi püstitab see nõudmisi ka veokile, mis peab toime tulema selliste suurte temperatuurierinevustega.
Saeveskis liiguvad mahalaaditud palgid puiduvirnade vahel paiknevatel konveierilintidel. Nii kulub Munksundis mahalaadimisele väga vähe aega ja veidi enam kui 30 minuti pärast on Roger uuesti tagasiteel Överkalixisse.
Enne tööpäeva lõppu peab ta tegema veel ühe veo, siis on aeg naasta koju pere juurde. Rogeril on neli last ja täna läheb ta oma noorimale pojale lasteaeda järele.
„Mulle meeldib sõita samal marsruudil. Sõbrad peavad mind veidi segaseks ja imestavad, et ma veel hulluks pole läinud! Aga mina ütlen neile, et sa ei mõtle sellele, kui samal marsruudil sõidad. Minu eeliseks on see, et jõuan koju oma pere juurde õigel ajal ja saan igal öösel magada enda voodis.”
