Veokid
"Meie, islandlaste, jaoks on väärtuslike loodusvarade taaskasutus väga oluline. Tegelikult seisnebki kogu meie töö selles,” räägib Margeir Jónsson, kui tema Volvo FH16 650 läheneb tänasele tööpaigale, mis paikneb Reykjanesi poolsaare suurima, Kleifarvatni järve ääres. Kahe mandri vahelisel triivialal paiknev Reykjanes on tõeliselt ainulaadne paik, kus geotermiline energia, laavaväljad ja muud Islandile iseloomulikud nähtused on kujundanud sõltumatu ja rohelise energiasüsteemi jaoks eriti head tingimused.
70-aastane Margeir on töötanud siinkandis 1973. aastast alates, kui tema veondusettevõte alustas koostööd ettevõttega HS Orka, mis on spetsialiseerunud geotermiliste elektrijaamade rajamisele ja geotermilisel energial põhinevale elektritootmisele. 98% Islandi kodusid köetakse kuuma veega, nii on töökoormus pidev ja koostöö on jätkunud 44 aastat. Selle aja jooksul on Margeiri ettevõte tegelenud kõigega alates suurte turbiinide vedamisest geotermiliste elektrijaamade jaoks kuni torude ja esmatarbekaupade veoni.
„Soovime aidata kaitsta Islandi looduskeskkonda ja suhtume sellesse alati hoolivalt. Töö HS Orka energiaprojektiga on toonud meid loodusele veelgi lähemale ja meie töötajatel on selle üle väga hea meel. Reykjanesi poolsaare ümbrus on aukartustäratav ja selle projekti teed kulgevad läbi ainulaadsete maastike, kus on ülekaalus kaitsealused laavaväljad,” räägib Margeir naeratades. Ta noogutab küljeaknast nähtava kauni maastiku suunas ja seab veoki valmis mahalaadimiseks.
Reykjanesi peetakse isegi Islandi standardite kohaselt palavaks piirkonnaks. Peaaegu igas selle Islandi edelaosa poolsaare punktis jõutakse kuuma vee või auruni ilma, et oleks vaja kuigi sügavale puurida. Ometi nõuab Islandi tohutu geotermilise energia kasutuselevõtmise taristu laiendamiseks mõeldud torustiku ehitamine täpsust, sest torud tuleb asetada täpselt õigesse asendisse, mõned maa peale ja mõned maa alla. Seetõttu on Margeir palunud endale appi poja ja äripartneriJón Gunnari ning ühe töölise.
„HS Orka äritegevus nõuab suurte hoonete ja torustike rajamist ning me oleme neid ehitustöös aidanud. Meie Volvo FH16 veokid on selliste erakordsete veotööde tegemiseks eriti sobivad, sest veos on sageli raske. Oluline roll on olnud ka kraanadel," selgitab mahalaadimist jälgiv Margeir.
Tema ja teiste vahel valitseb sõbralik õhkkond, mis ei pane imestama, sest kuueteistkümnest töötajast viis on pereliikmed. Pereäris töötab tegelikult kolm põlvkonda, sest üks veokijuhtidest on Margeiri pojapoeg.
Tema poegadest kaks töötavad samuti ettevõtte heaks, üks neist sai kutselise autojuhi load kohe 18-aastasena, mis on Islandil miinimumvanus. Seetõttu pidas politsei ta mõnikord kinni ja küsis juhiluba näha, sest nad olid saanud teate, et ühe ettevõtte suure veoki roolis on laps.
„Veokijuhtimine on meil kord juba veres, näiteks minu isa oli samuti veokijuht ja enam-vähem kogu pere soontes voolab vere asemel pigem nafta. Oleme kõik raske tööga harjunud ja keskmine tööpäev kestab sageli kauem kui kümme tundi, kuigi üks päev ei ole kunagi teisega sarnane,” räägib Margeir.
Tema ja ta kolleegid on just lõpetanud töö torudega ja valmistuvad järgmiseks ülesandeks ehk betoonist valmiselemendi veoks. Kuueteistkümne veokiga veondusettevõtte pidamine vaid 340 000 elanikuga riigis tähendab, et Margeir peab vastu võtma igasugused tööd ja olema kogu aeg kättesaadav. Ei-sõna lihtsalt ei kuulu ettevõtte Jón og Margeir EHF sõnastikku ja peale HS Orka töötavad nad sageli ka ehitus-, laevandus- ja tee-ettevõtete heaks.
Veokijuhtimine on meil kord juba veres, näiteks minu isa oli samuti veokijuht ja enam-vähem kogu pere soontes voolab vere asemel pigem nafta.
Island on ka suur kalapüügiriik ja Margeiri kodulinn Grindavik ongi tüüpiline kalanduslinn, seega veavad nad ka palju kala. Nende võimsad 38-meetrised kraanad on osutunud ideaalseks abivahendiks suurte tööstuslike kalavõrkude mahalaadimisel raskesti ligipääsetavatelt sõidukitelt.
„Meie raskeimad tööpäevad ei ole tegelikult siis, kui paigaldame torustikku või ehitame elektrijaamu, vaid siis, kui veame kala suurte vahemaade taha ehk 400–500 km kaugusele pealelaadimise sadamast,” räägib Margeir ja selgitab, et Islandi ilm võib olla täiesti ennustamatu. Alles möödunud aastal jäi viis tema veokit tugeva lumetormi ajal neljaks päevaks kinni riigi idaosas paiknevasse Djúpuvíki. Õnneks ei hakanud tänu veokite headele külmutusseadmetele kala roiskuma.
„Kõik meie veokijuhid peavad olema valmis ebatavalistele tingimustele reageerima ja oskama erinevaid olukordi hoolikalt hinnata. Üks omadusi, mis meil kõigil peab olema, on kannatlikkus,” räägib Margeir, valmistudes pärast järjekordset kümnetunnist tööpäeva kojuminekuks. Ta tähistas äsja oma 70. sünnipäeva, kuid pole veel sugugi valmis pensionile minema, kuigi vastutus ettevõtte eest langeb järjest enam tema poja Jón Gunnari õlule.
„Aja jooksul võtab ettevõtte tõenäoliselt üle minu pojapoeg ja tema võib uhkelt öelda, et kuulub juba kolmandasse pereettevõtte põlvkonda. Loodan, et nad jätkavad Volvo veokitega sõitmist ja õpivad samuti mitte kunagi “ei“ ütlema,” ütleb Margeir.
Omanikud: Margeir Jónsson ja tema poeg Jón Gunnar Margeirsson.
Tööjõud: 16 töölist ja 14 veokijuhti.
Ajalugu: kuigi Margeiri firma on rajatud 1992. aastal, on ta juhtinud veokeid alates 1970. aastast ja ostis esimese Volvo F86 1974. aastal.
Võtmekliendid: HS Orka, Grindavíki kalandusettevõtted, ehitus-, tee-ehitus- ja laevandusettevõtted.
Veokipark: 11 Volvo veokit FH16 ja 3 Scania veokit.
Volvo veokid: 11 Volvost neli on 540–750 hj mootoriga Volvo FH16. Neist neljast kaks on varustatud kraanaga.
Põhiline veos: kala, ehitusmaterjalid, asfalt, kaubakonteinerid.