Veokid
Käes on südatalv, puuoksad on paksu lume all lookas ja lühikesi päevi täidab pidev hämarik. Ettevõtte Kuljetus S. Simpanen Volvo FH16 metsaveoki esituled lõikavad läbi udu ja valge metsa.
Mida sügavamale metsa Saku Simpanen sõidab, seda väiksemaks ja kitsamaks muutuvad teed, mis on nii väiksed, et neile ei ole isegi nime antud. Mõned teed on libedad nagu liuväljad. Kindlate vahemaade tagant on teeäärel näha põdrajahi torne. Talvel näeb selles piirkonnas sageli põtru, kuid praegu jäävad nad metsa peitu.
Saku vaatab veoki pardaarvutist, kus on tema järgmine koorma kogumiskoht. See on tema teine ülesanne sel päeval – koidu ajal on ta juba vedanud palgikoorma Keitele seaveskisse Põhja-Savos (Soome keskosa). Saku on nendel teedel sõitnud juba 10-aastasest saadik ning tunneb siin iga küngast ja kurvi. Noore poisina sõitis ta isa Volvo veokis ja kooli minnes oli ta kindel, et see saab tema elukutseks. Ta liitus pereettevõttega 1998. aastal ja võttis juhtimise üle 2006. aastal.
„Veokijuhtimine ja veondus on minu kirg. Küllap on see mul veres. Minu isa Seppo oli veoettevõtte omanik ja minu jaoks oli loomulik käik astuda tema jälgedes,” selgitab ta.
Praegu kuulub talle ja tema abikaasale Jaana-Riittale metsaveole spetsialiseerunud ettevõte Kuljetus S. Simpanen. Paar on olnud koos 20 aastat ja ettevõtte kaasomanikud peaaegu 10 aastat. Saku on tegevdirektor ja veokijuht, Jaana-Riitta tegeleb finantsjuhtimise ja veokorraldusega. Peale selle on ettevõttel veel viis veokijuhti.
Saku uusim Volvo FH16 on varustatud roomekäikudega I-Shiftiga, mis parandab veoki paigaltvõtuvõimet rasketes tingimustes. Ka ülejäänud veok on välja töötatud üksikasju silmas pidades. Nii veokil kui ka haagisel on täisõhkvedrustus, palkide tugipostid on automaatsed ja kaugjuhtimispuldiga juhitavad ning tõstukit saab juhtida soojendatud kabiinis istudes. Samuti on veokile paigaldatud allasõidutõke, mis ei ole Soomes metsaveokite jaoks kohustuslik.
„Mul on peaaegu täiuslik metsaveok. Kui jumal on parema teinud, hoiab ta seda endale,” ütleb Saku muheldes.
Tema arvates on roomekäikude suurim eelis see, et veok hakkab liikuma igas olukorras, ka suure koormaga. „Tagasikäik on vähemalt sama hea kui edasikäigud. See võimaldab tagurdada ja pöörata väga täpselt ja kontrollitult.”
Mul on peaaegu täiuslik metsaveok. Kui jumal on parema teinud, hoiab ta seda endale.
Roomekäigud on ainult üks näide Saku püüdlustest olla alati veonduse tehnilise arengu esirinnas. Kui autorongide maksimaalne lubatud mass suurenes Soomes 2013. aastal 76 tonnini, oli tema Volvo üks esimesi veokeid Soomes, mille ümberehituse vastavust uuele massipiirangule kontrolliti.
„Tahan pidevalt areneda ja töötada välja uusi lahendusi. Selleks on mul vaja suurt tuge, nagu töökindlad veokid, kered ja tõstukid. Peaaegu 50-aastane koostöö Volvoga on aidanud meil edu saavutada,” rõhutab ta.
Pärast 15-minutilist sõitu käänulistel metsateedel jõuab Saku koorma kogumiskohta. Ta on nüüd nii sügaval metsas, et tagasiteed kaardil isegi ei näidata. Jätnud Volvo FH16 ristmikul seisma, paneb ta teele ohukolmnurga, andes teistele märku eespool seisvast metsaveokist. See on ülioluline, sest teed on nii kitsad, et sõidukid ei saa teed anda ega üksteisest mööda sõita.
Kolmeharulisel ristmikul puistab Saku maha soola ja liiva segu. Volvo FH16 sõidab künkast üles ja alla, et jõuda pööramiskohta. Ta pöörab veoki ümber ja peatub suure palgivirna juures. Enne tugijalgade langetamist väljub ta veoki kabiinist ja läheb tõstukisse.
Peaaegu 50-aastane koostöö Volvoga on aidanud meil edu saavutada.
Tõstuki haarats on nagu Saku käepikendus. Vajaduse korral tasandab ta männipalke, tõstes need üles ja koputades palgikoorma ühte otsa vastu maad. Kõigepealt koormatakse veok ja seejärel haagis. Virn kinnitatakse automaatsete tugipostidega. Kui veoki esimene virn on valmis, paigutatakse see hüdrosilindri abil tahapoole.
Kui veok ja haagis on täielikult koormatud, istub Simpanen rooli. Raske koorma tuvastamise korral lülitab I-Shift roomekäigud automaatselt sisse – sellistes olukordades on roomekäikudest kõige rohkem kasu – ja Volvo FH16 liigub kindlalt ülesmäge, hoolimata oma 76-tonnisest massist.
„Kuna sõidame tihti väikestel metsateedel ja künklikul maastikul, vajame suurt võimsust. Roomekäikudega Volvo pakub puidu vedamiseks head terviklahendust, milles on kõik meile vajalik: võimsus, sõidumugavus ja ohutus.”
Saku sõidab tuttavat teed mööda tagasi 20 km kaugusel asuvasse Keitele saeveskisse ja ühineb järjekorraga. Kui tuleb tema kord, laadib ta palgid laiale konveierilindile. Siia jõuab enamik ettevõtte Kuljetus S. Simpanen koormaid ja veokid külastavad saeveskit keskmiselt kümme korda päevas. Saeveskis võib veok kohapeal olla vaid 20 minutit.
Enne tootmisprotsessi algust mõõdetakse palgid üle ning sorteeritakse pikkuse ja läbimõõdu järgi. Seejärel teisaldavad saeveski kahveltõstukid sorteeritud palgid ladustamisalal virnadesse. Kuid selleks ajaks on Saku juba teel järgmise koorma järele. Sellist tempot hoides jõuab ta vahetuse lõpuks veel kolm koormat kohale tuua.
Kontor: Pielavesi, Säviä küla.
Ajalugu: Seppo Simpanen asutas ettevõtte 1968. aastal.
Praegused omanikud: Saku ja Jaana-Riitta Simpanen, alates 2006 aastast.
Personal: Kaks omanikku, viis veokijuhti.
Valdkond: metsavedu Põhja-Savo piirkonnas.
• Volvo FH16 750 8X4 tridem, 2016. a mudel.
• Volvo FH16 750 8X4 tridem, 2014. a mudel.
• Volvo FH16 750 8X4 tridem, 2013. a mudel.
• Viis metsaveokit alltöövõtjate kaudu, nendest kolm on Volvod.
• Muud Volvo Trucksi teenused: Dynafleet, Kuldleping, osavõtt Volvo Trucksi veokijuhtide koolitusest.
• Põhikliendid: UPM, Keitele Forest.
