Veokid

Volvo Trucksi arusaam automatiseerimisest

Volvo teedrajav töö veokite automatiseerimise vallas sai alguse enam kui kakskümmend aastat tagasi. Ajal, kui uus tehnoloogia valdkonda edasi tulevikku tüürib, püsivad Volvo klientide vajadused endiselt kõige keskmes. Kohtusime mitme Göteborgis asuva Volvo Trucksi meeskonna liikmega, kes avasid meile akna põnevate automatiseerimisvõimaluste tulevikku.
Automatiseerimise segmendid
Alates kaevandamisest ja prügiveost kuni suhkruroo koristamise ja kolonnis sõitmiseni – automatiseerimine pakub mitmeid põnevaid võimalusi.

Automatiseeritud tehnoloogia võimalused tekitavad paljudes kahtlemata teatavat ootusärevust ja panevad kujutlusvõime tööle. Samas on niisugune kõrgtehnoloogia juba paljudes tööstusharudes praktilise väljundi leidnud. Tänapäeva ettevõtted seisavad silmitsi aina kasvava konkurentsiga ja automatiseerimine on andnud neile võimaluse suurendada tootlikkust, vähendada energiakulu ja suurendada ohutust.

Volvo Trucks on enam kui kaks aastakümmet olnud selle automatiseerimise arendustöö esirinnas. Automatiseeritud käigukast I-Shift on turul olnud juba selle sajandi algusest. Seevastu mitmesugused aktiivsed ohutussüsteemid, nagu adaptiivne kiirushoidik ja kokkupõrkehoiatus avariipidurdusega, on valdkonna juhtivate uuendustena esile tõusnud viimastel aastatel. Automatiseerimise edenedes tullakse loomulikult välja uute lahenduste, teenuste ja ärimudelitega. 

Need automatiseeritud lahendused, mille kallal Volvo Trucksis praegu töötatakse, asetavad kõige keskmesse inimese. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine tähendab, et inimene asendatakse masinaga, on tähelepanu keskmes siiski inimkogemus. Mikael Karlsson on tootlikkuse ja uute kontseptsioonide valdkonna asepresident. „Me töötame välja uut tüüpi automatiseeritust, mis tuleb kasutusele sammhaaval, täiustades sel viisil sõiduki juhtimist. See on tootlikkuse suurendamise võtmetegur. Töötades klientidega, kes ootavad meilt lahendusi, püüame nende probleeme mõista ja teha koostööd, et luua midagi ühiselt.”

Meie töös saab tehnoloogia kokku kliendiga. Algatuseks vaatame nõudeid, mis on meie klientidele seatud nende klientide poolt.

Kliendi kaasamine automatiseerimise varases etapis on eriti oluline. Volvo Trucksi meeskonnad töötavad mitme väikese katseprojekti kallal, mis hetkel on erinevas järgus. Need projektid aitavad kindlaks teha, kas lahendus on ka tegelikult elluviidav. Ideaalis tuleks neid lahendusi katsetada ka maanteel koos kliendiga, kelle jaoks need ongi ju loodud. „Me näeme kiiresti ära, kas konkreetne lahendus aitab klienti või mitte,” jätkab Mikael Karlsson. „Tegemist on tarkvarapõhise lähenemisviisiga, mille kaudu soovime luua suuremat lisandväärtust. Peale väikeste katseprojektide kallal töötamise kasutame ka nii-öelda kummipaela analoogiat: suuname tähelepanu tulevikule ja laseme katseprojektil end eesmärgi poole tõmmata.” 

Volvo Trucksi automatiseerimisstrateegiat kujundatakse kahel rindel. Esiteks toimub töö piiratud aladel, näiteks kaevandustes ja sadamates, ning teiseks maanteedel. „Me usume, et kõrge automatiseerituse tasemeni jõutakse ennekõike piiratud aladel, sest sealne liiklus ei ole üldjuhul nii komplitseeritud,” räägib kliendilahenduste ja uute kontseptsioonide valdkonna juht Sasko Cuklev. „Automatiseeritud lahenduste toomine avalikele teedele on aga palju keerukam ettevõtmine. Et piiratud alad on sageli eramaad ega ole seetõttu allutatud avalike teede piirangutele, saame lahendusi katsetada ja tulemuseni jõuda kiiremini. Piiratud alal tehtud katsetest on meil palju õppida ja sealt kogutud andmeid saame ära kasutada avalikele teedele mõeldud lahendustes.”

Et rõhk on pandud sellistele katseprojektidele, mis kestavad kuuest kuust pooleteise aastani, saab tulemusi kiiresti praktikas rakendada ja neist kasu lõigata. Hayder Wokil on autonoomse ja automatiseeritud juhtimise valdkonna juht. „Meie töös saab tehnoloogia kokku kliendiga. Algatuseks vaatame nõudeid, mis on meie klientidele seatud nende klientide poolt. Me keskendume lahendustele, mis aitaksid muuta keerulised, korduvad ja ajamahukad ülesanded kõigile asjaosalistele kergemaks. Näiteks saab automatiseeritud tehnoloogia võtta kasutusele terminalides, kus tehakse pidevalt peale- ja mahalaadimist ning kus veokitel tuleb palju tagurdada. See tehnoloogia aitab ära hoida väiksemaid õnnetusi, vähendada veokile tekitatavaid kahjustusi ja suurendada sõiduki kasutuskindlust.”

Üks automatiseerimise aspekt, mis asjaosalistega rääkides selgelt esile on tulnud, on veokijuhi rolli tähtsus, olgu see siis aktiivne või passiivne. „Meie ülesanne on teha juhi töö ohutumaks ja lihtsamaks ning muuta kliendi äritegevus edukamaks,” räägib Sasko Cuklev. „Näiteks Brasiilias teeme koostööd ühe kliendiga, kellel on suhkrurooistandus. Nad jäid ilma olulisest osast oma tuleviku saagist, sest töötajad sõitsid masinatega viljast üle. Ent autopilooti kasutades saab juht sõita mööda eelnevalt kindlaks määratud teerada ja suhkruroo hävitamist vältida. Sõidukiiruse optimeerimine on teine valdkond, millele oleme tähelepanu pööranud. Juhid kulutavad tarbetult energiat, sõites algul liiga kiiresti ja olles seejärel sunnitud ootama. Me saame aidata energiakulu vähendada, pakkudes juhendamist sobiva sõidukiiruse valimiseks.”

Meie ülesanne on teha juhi töö ohutumaks ja lihtsamaks ning muuta kliendi äritegevus edukamaks.

Isesõitvate veokite kontseptsioon võib mõne jaoks olla veider ja kergelt häiriv. Ent piiratud aladel teevad seda tüüpi automatiseeritud lahendused juba ilma. Volvo Trucks katsetab isesõitvaid veokeid, mis saavad kaevandustes tööd jätkata vahetult pärast lõhkamistöid. Tavaolukorras tuleb niisugusel juhul enne töö jätkamist tükk aega oodata. Kui toimuvat juhib automatiseeritud juht, suureneb nii tootlikkus kui ka ohutus ja ühtlasi väheneb veoki kulumine. Maanteel saavad veokid säästa energiat näiteks siis, kui on üksteisega ühenduses. Kolonnis sõitmisel väheneb õhutakistus, sest veokid saavad sõita ligistikku ja kontrollitud reas. Mõne automatiseeritud süsteemi tõenäosus saada igapäevaseks reaalsuseks on suurem kui teisel, kuid paljudel on mitmeid häid külgi, mis kõik aitavad töökeskkonda ohutumaks muuta. 

Volvo Trucks on viimastel aastatel toonud turule mitu aktiivset ohutussüsteemi, mis kõik põhinevad kõrgtehnoloogilisel automatiseerimisel. Kokkupõrkehoiatus avariipidurdusega ja sõiduraja hoidmise süsteem kasutavad radarit ja kaamerat, mis annavad juhile ümbritseva kohta teavet – need on talle juhtimisel abiks, hoiatavad otsese ohu eest ja vajaduse korral aitavad õnnetuse ära hoida. „Ohutus on automatiseerimise alus,” räägib ohutusjuht Carl Johan Almqvist. „Kui me ei lähtu ohutusest, ei jõua me kunagi isesõitvate veokiteni.” See ongi põhjus, miks peame ohutussüsteeme pidevalt täiustama. Oluline on seejuures rõhutada, et meie filosoofia lähtub alati juhist. Me töötame põhielementidega – nähtavuse, veoki juhitavuse ja piduritega. Isegi kui tegemist on millegi nii murrangulisega nagu automatiseerimine, seisame ikkagi silmitsi tuttavate probleemidega – juhi tähelepanu hajutavad tegurid paljudes erinevates vormides. Praeguseks väljatöötatud süsteemide täiustamine jätkub ka tulevikus: neid uuendatakse paremate andurite, nutikamate programmide ja täiustatud kaameratega. Meie ülesandeks on võtta kogu see teave ja töödelda seda nii, et juht saaks kõigest veelgi rohkem kasu.”

Automatiseerimistehnoloogia kiire arengu tulemusena võib ärimudel muutuda. „Me usume, et tavapärasemate toodete ja funktsioonide kõrval suureneb teenuste ja lahenduste müük,” räägib Sasko Cuklev. „Meie lähenemine on mõistagi juhikeskne, kuid võimalused, mida pakuvad isesõitvad veovahendid, näiteks liikumisel ühest tööpaigast teise, võivad avada täiesti uue töötamise viisi.”

Meeskonna sõnul on klientidega vahetu ja avatud dialoogi pidamine automatiseerimise edendamisel esmatähtis. „Klientidele meeldib, kui neid kaasatakse tulevikku suunatud arendustegevusse,” räägib Hayder Wokil. „Kohe, kui asi puudutab lahenduste täppiskohandamist, kaasame kliendid, kes annavad meile teada, mida nad arvavad. Me ei saa teha nägu, et oleme ise eksperdid – klient on see, kes oma tööstusharu kõige paremini tunneb. Seetõttu on väga oluline, et saaksime kliendilt asjatundlikku tagasisidet töö igas etapis.”

 

Mõnikord saavad teoks just nimelt kõige pöörasemad ideed.

Göteborgis aset leidev automatiseerimistöö jätkab senisel innovatsioonilainel, tänu millele Volvo Trucks on tõusnud kõrgtehnoloogiliste lahenduste vallas ülemaailmseks liidriks. Hayder Wokili sõnul on selline edu saavutatud loova mõtlemise ja pragmaatilisuse ühendamise teel. „Mõnikord saavad teoks just nimelt kõige pöörasemad ideed. Samas peab kõigel, mida me teeme, olema eesmärk. Kõigel, mida turule toome, peab olema mingi mõte juhi, kliendi ja ühiskonna jaoks tervikuna.”

 

Bolideni kaevandus, Rootsi
Bolidenis pannakse isesõitvaid Volvo FMX-veokeid regulaarselt proovile. Veokid aitavad suurendada tootlikkust ja parandada tööohutust, sest saavad töötada vahetult pärast lõhkamistöid. Tavaliselt tuleb sellistel puhkudel enne töö jätkamist mõnda aega oodata. See on näide täielikust automatiseeritusest piiratud alal, kus vajadus juhi järele puudub.

Renova prügiveok, Rootsi
Elamupiirkonnas liiklevate prügiveokite tagurdamisel on alati õnnetusoht. Isesõitva veoki korral läheb vaja ainult üht juhti. Veok tagurdab automaatselt, järgnedes juhile, kes hoonete ümbert prügi kokku korjab. Koostöös Rootsi jäätmekäitlusettevõttega Renova korraldatud uurimisprojekt võimaldab suurendada nii tootlikkust kui ka ohutust.

Suhkruroo koristamine, Brasiilia
Tegemist on suurepärase näitega selle kohta, kuidas automatiseeritud tehnoloogia aitab tootlikkust suurendada. Varem hävitasid veokid Brasiilia suhkruroo kasvataja saagist märkimisväärse osa. Ent automaatfunktsiooni kasutamisel liigub veok viljakoristajate jälgedes. Juht ise lisab kiirust ja pidurdab, kuid teda toetab automaatjuhtimine. Nii õnnestub päästa suur osa saagist.

Kolonnis sõitmine
Ühenduvust kasutades saavad kolonnis sõitvad veokid üksteisega andmevahetust pidada. Kontrollida saab nii vahemaad, kiirust kui ka pidurdamist. Tagumised veokid kasutavad radarit ja kaamerat ning saavad infot ees sõitvatelt veokitelt. Praegu võimaldab keskmine kolonn säästa kuni 10% veoki kütusekulust. Järgmisel kümnendil kasvab see näitaja 15%-le, sest veokid sõidavad üksteisele üha lähemal. Väiksema kütusekulu tõttu väheneb ka CO₂-heide. Ohutus aga suureneb, sest ühenduses olevad veokid saavad üksteisega andmeid vahetada.