Veokid

Kuidas Volvo Trucks kujundab tulevikuveoki ohutust

Aktiivne ohutus on Volvo Trucksi järgmine samm maanteeohutuse ja nullkontseptsiooni suunas. Vaadake, kuidas on nutikaid sõidukisüsteeme arendatud meie uues katsekompleksis AstaZero Rootsis.
Kokkupõrkekatsetuste mannekeen AstaZeros.
AstaZero on maailma esimene täielik aktiivse ohutuse katsekompleks. Siin testitakse Volvo veokeid kokkupõrkekatsetuste mannekeenidega ja teiste veokitega reaalsetele liiklusolukordadele võimalikult lähedastes tingimustes.

Kuigi on keskpäev, on New Yorgi liiklus suhteliselt rahulik. Harlemi linnaosa on inimtühi ja vaikne nagu kummituslinn. Volvo kaasaegse tehnoloogia ja uuringute osakonna ohutusvaldkonna koordinaator Anna Wrige Berling vaatab läbi akna ristteele, kus 30-tonnine Volvo FH raskeveok parajasti paremale pöörab. Äkitselt jookseb väike poiss keset tänavat.

Õhku lõhestab rehvide vilin, kuid kokkupõrget ei toimu. Veok peatub kivistunud poisist paari tolli kaugusel.

„Äärmiselt tõenäoline stsenaarium linnaliikluses,“ ütleb Anna Wrige Berling vaikselt, astudes tänavale ja kontrollides kaugust poisi ja veoki vahel.

Seekord ei olnud tarvis muretseda. Poiss on lihtsalt vahtkummist nukk ja Harlemi linnaosa on üksnes dekoratsioon. Veokit juhib robotsüsteem. 

Me oleme AstaZeros, Lõuna-Rootsi linna Boråsi lähistel. See on maailma esimene täielik katsekompleks aktiivsete ohutussüsteemide testimiseks. Rajatis avati 2014. a augustis ja Volvo Trucks loodab siin tugevdada oma maailmaliidri positsiooni aktiivse ohutuse tehnoloogia ja nutikate sõidukite alal. Uuringud on sageli otsustava tähtsusega. WHO viimase globaalse liiklusohutusraporti kohaselt saab maailmas igal aastal liiklusõnnetustes surma umbes 1,2 miljonit inimest.

Nagu AstaZero linnakeskkond, sisaldab ka tänapäevane infrastruktuur palju erinevaid liiklusega tänavaid. 5,7 km pikkune maantee piirab tervet ala. Keskel paikneb 700 m pikkune neljarealine kiirendusrada, mis viib suure kiiruse alale. Asfaldimeri.

Õnnetused juhtuvad sageli juhi tähelepanematuse tõttu. Inimfaktor on tänapäeval üheksa õnnetuse põhjustajaks kümnest – siit ka vajadus aktiivse ohutuse järele.

Võimalus kasutada neid reaalse liiklusega testimisalasid on Volvo Trucksi tuleviku ohutussüsteemide arendamise jaoks väga oluline. Aktiivsed ohutussüsteemid on äärmiselt keerukad ja vajavad tipptasemel katsetamist, enne kui neid on täiesti ohutu kasutada.

„Siin saame täiesti ohututes tingimustes katsetada, kus on piirid. Arendusprotsessis peab süsteemil lubama eksida ja põrkuda täispuhutud auto või kokkupõrkekatsetuste mannekeeniga. Me tahame lasta robotil juhtida, et parandada katsete täpsust ja korratavust. Reaalses liikluskeskkonnas ei oleks see võimalik,“ ütleb Anna Wrige Berling. 

 

Erinevalt passiivsetest ohutussüsteemidest, nagu nt turvavööd ja turvapadjad, mis peavad meid päästma, kui õnnetus on juba toimunud, peavad aktiivsed ohutussüsteemid täielikult minimeerima õnnetuste toimumise riski.

„Õnnetused juhtuvad sageli juhi tähelepanematuse tõttu. Inimfaktor on tänapäeval üheksa õnnetuse põhjustajaks kümnest – siit ka vajadus aktiivse ohutuse järele. Sellega ei taha me öelda, et juhid on tavaliselt süüdi, vaid et liiklusolukorrad võivad olla väga keerukad. Me nimetame seda tavaliselt juhiabisüsteemiks, mis kompenseerib inimfaktorit,“ ütleb Anna Wrige Berling, kes on töötanud ka Volvo Trucksi liiklusõnnetuste uurimisrühma juhina. 

Volvo Trucks on viimasel ajal pühendanud AstaZerol palju aega projektile „Kokkupõrget vältiv sõiduauto ja veok“. Koostöös Volvo Carsiga läbiviidavas projektis kasutavad sõidukid kaameraid ja radarandureid linnakeskkonna skaneerimiseks, et vältida kokkupõrget selliste raskesti märgatavate "pehmete" objektidega nagu jalgratturid ja jalakäijad.

Kuigi AstaZerol testitavad innovatsioonid näivad kuuluvat teadusulme valdkonda, on tehnoloogia vägagi reaalne. Kokkupõrget vältiva sõiduauto ja veoki senised katsetused on andnud väga paljulubavaid tulemusi.

„Enne turule laskmist tuleb veel palju katsetada, kuid juba praegu on liikluses kasutusel mitmeid nutikaid ohutussüsteeme. Alates 2015. a novembrist on mitmetes riikides seadusega nõutav teatud aktiivse ohutuse rakenduste lisamine uutele ehitatavatele veokitele,“ ütleb Anna Wrige Berling.

Volvo Trucks on juba mõnda aega kasutanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavaid standardiseeritud aktiivse ohutuse süsteeme.

Ükski Volvo veok ei tohiks õnnetuses osaleda. See on lõppeesmärk. Võib muiata ja öelda, et seda ei juhtu mitte kunagi, kuid null on ainus aktsepteeritav number ja sellepärast me selle suunas püüdleme.

Uusim ja kõige rohkem kõneainet andnud süsteem – Volvo avariipidurdusega kokkupõrkehoiatus – ühendab endas samuti nii radari kui kaamera. Kui süsteem tuvastab enda ees seisva või aeglaselt liikuva sõiduki, hoiatatakse juhti heli- ja valgussignaalidega. Kui juht ei reageeri, pidurdab süsteem iseseisvalt – algul ettevaatlikult, seejärel täie jõuga, kuni veok on täielikult peatunud ja kokkupõrke ära hoidnud.

Nn sõiduraja hoidmise tugisüsteem, mis annab helisignaaliga märku, kui juht kogemata ületab teekattemärgistust, on üks Volvo süsteemidest, mis juba vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

Vaatamata edusammudele tehnoloogilises arengus, ei ole see veel täielik lahendus maanteeohutuse probleemile. „Peame olema tagasihoidlikud ja tunnistama, et tänavaliikluse ohutus ei ole mitte ainult tehnoloogia probleem, vaid see on ka sotsiaalne küsimus,“ ütleb Carl Johan Almqvist, Volvo Trucksi liiklus- ja tooteohutuse osakonna direktor.

 

WHO raporti kohaselt on mitmetes riikides liiklusõnnetuste arv viimastel aastatel vähenenud. Üks oluline tegur on tehnoloogia, mis on parandanud sõiduki ohutust, kuid teine tegur on riiklikul tasemel tehtavad jõupingutused nullkontseptsiooni rakendamisel. Volvo Trucksil on oma nullkontseptsioon.

„Veoki kabiin on väga ohutu töökeskkond, kui turvavöö on kinni, kuid me soovime vaadata ka kabiinist väljapoole ja kaasata meie ohutuskontseptsiooni ka teised liiklejad. Ükski Volvo veok ei tohiks õnnetuses osaleda. See on lõppeesmärk. Võib muiata ja öelda, et seda ei juhtu mitte kunagi, kuid null on ainus aktsepteeritav number ja sellepärast püüdleme me selle suunas,“ ütleb Carl Johan Almqvist.