Tänapäeva IT areng on nii kiire, et paljud asjad, mis tegelikkuses toimuvad, näivad kuuluvat teadusulme valdkonda. Seetõttu mõtleb Per Adamsson oma töös Volvo Group Telematicsi strateegia- ja äriarendusdirektorina pidevalt tulevikust.
Fraasidega nagu pilveteenused, Big Data ja nn asjade internet selgitab ta, kuidas kontseptsioonid, mis hiljuti tundusid puhta fantaasiana, on nüüd muutumas reaalsuseks.
„Pärast nutitelefonide saabumist on selle nähtuse eelised, mida me nimetame ühenduvuseks, muutunud inimeste igapäevaelus ilmselgeks,” ütleb ta.
Tänapäeval peetakse ühenduvust enesestmõistetavaks. Andmed saadetakse traadita võrgu kaudu nn pilve, kus neid interneti-teenusena salvestatakse, analüüsitakse ja jaotatakse, luues seeläbi lisandväärtust erinevate kasutajate jaoks.
„Kogu tehnoloogia koos integraalanduriga, mis ühendatakse internetiga, genereerib kasutaja informatsiooni. Just autotööstuses toimub IT areng praegu tähelepanuväärse kiirusega. Tänapäeval genereerivad sõidukid tohutus koguses andmeid ning lisandväärtuseks on meie transpordilahenduste ja -teenuste suurenev kasutegur,” selgitab Per Adamsson.
Tegelikult on sõidukid suurimate andmekasutajatena maailmas koduelektroonika järel juba teisel kohal.
„Nende nutikaks muutmine teeb meie klientide äritegevuse palju kasumlikumaks.”
Valdkond, milles nutikas tehnoloogia erineb tavalistest masinatest ja seadmetest, on kasutaja informatsiooni kasutamine.
„Meie lõppeesmärk on muuta meie andmesüsteemid autodidaktiliseks. See võimaldab saada andmeid statistiliste kokkuvõtete koostamiseks ja tagada maksimaalne kasutegur ilma vajaduseta saada käskusid kasutajalt. Lihtne näide selle kohta oleks värske kohvi saamine isegi kohvimasinat sisse lülitamata. Kui kohvimasin teab, millal ja kuidas me oma kohvi soovime, ei ole meil vaja isegi mõelda selle sisselülitamise peale!”
Just autotööstuses toimub IT areng praegu tähelepanuväärse kiirusega.
Nutikate rakenduste süsteemi loomisega muutuvad ka veokid arukaks. Selles, kuidas ühenduvus hakkab ümber kujundama veondust, on veel palju avastada. Mõned arengud on siiski paremini etteaimatavad kui teised.
Volvo Trucksi kvaliteedi ja kasutuskindluse direktor Hayder Wokil on veendunud, et edusammud ühenduvuse valdkonnas kujundavad põhjalikult ümber veokite hooldusteenused: „Kui veoki erinevad komponendid edastavad teavet oma seisukorra kohta, saame vältida plaaniväliseid seisakuid täiesti uuel viisil,” ütleb ta.
Kasutuskindlus – veoki valmisolek tööks – muutub veonduse jaoks järjest olulisemaks, sest suuremad nõuded muudavad plaanivälised seisakud üha kulukamaks. Volvo Trucksi uuringu järgi on keskmise Euroopa veoettevõtte plaaniväliste seisakute otsesed kulud praegu hinnanguliselt umbes 1000 eurot. Ja need on ainult otsesed kulud: pukseerimine, remondid ja saamata jäänud tulu. Kaudseid kulusid, nagu näiteks kahjustatud veos või tulu kaotus rikutud maine tõttu, on veelgi raskem kalkuleerida.
„Oskus maksimeerida kasutuskindlust omab otsustavat tähtsust iga veoettevõtte ellujäämises. Veok peab töötama ja omanikule raha teenima.”
Volvo Trucksi visioon toetub põhiprintsiibile, et ükski Volvo veok ei peaks sattuma silmitsi plaanivälise seisakuga. Hiljutine uuring, mille Volvo Trucksi tellimusel tegi ettevõte Advanced Technology and Research, näitas, et igast kümnest plaanivälisest seisakust oleks saanud ära hoida kaheksa, kui hooldus oleks olnud dünaamilisem ja põhinenuks iga veoki tegelikul seisukorral. Selle teeb nüüd võimalikuks ühenduvus. Veoki seisukorra teadmine reaalajas võimaldab hooldust teha kohe ja õigeaegselt, vähendades seeläbi väga kulukate kaudsete kahjude ohtu, sest rikkis komponent võib hõlpsasti mõjutada ka teisi.
„Järgmise viie aasta jooksul, ma loodan, hakkavad veoettevõtted avaldama rohkem survet veokitootjatele, et tagada oma veokitele suurem kasutuskindlus. Sel põhjusel teebki Volvo Trucks praegu mitmeid uuringuid, et tagada oma klientidele suurem kasutuskindlus. Üks plaaniväline seisak on juba liiga palju. See võib mõjuda veoettevõtte majandusele laastavalt,” lisab Hayder Wokil.
Volvo Trucks juba kasutab telemaatikat, et jälgida selliste osade kulumist nagu õhukuivatid, akud, pidurid ja sidurid.* Kuigi tehniliselt oleks võimalik iga veokis olev komponent varustada oma anduriga, muudaks see veoki siiski põhjendamatult kulukaks. Seetõttu on vaja leida selliseid andmete analüüsimeetodeid, et kogu veok oleks hõlmatud.
Kui veoki erinevad komponendid edastavad teavet oma seisukorra kohta, saame vältida plaaniväliseid seisakuid täiesti uuel viisil.
Selle saavutamiseks on Volvo Trucksil käsil mitmed ühenduvuse uurimisprojektid. Üks nendest on In4Uptime, mida juhib Fredrik Bode ettevõttes Volvo Group Trucks Technology. Projekti eesmärk on ära kasutada saadaolevatest andmetest nii palju kui võimalik. Bode selgitab, et veoki seisukorra diagnoosimiseks ja prognoosimiseks kombineeritakse kolme erinevat tüüpi andmeid.
„Esiteks ja eelkõige kasutame veoki enda genereeritud andmeid. Need hõlmavad infot, mida liigub veoki andurite ja juhtseadiste sisevõrgus. Teiseks kasutame teistelt veokitelt saadud salvestatud andmeid, näiteks hooldusandmeid meie töökodadelt. Lõpuks on meil ka välised andmed, näiteks liiklusteave ja ilmaandmed, mis ei tule konkreetselt veokilt, vaid internetist või välistarnijatelt.”
Informatsiooni kontrollitakse ja otsitakse kõrvalekaldeid, mis näitavad, kas defekt tekib varsti. Juhul, kui leitakse, et veok on oodatust paremas seisukorras, saab hooldusvälpa pikendada.
In4Uptime töötab selle nimel, et luua meetodeid andmete sorteerimiseks ja selle määratlemiseks, millel on komponendi rikke seisukohalt otsustav mõju. Neid meetodeid hakatakse kunagi kasutama tarkvara arendamiseks mudelite ja algoritmidega, mis prognoosivad, millise kulumistaseme korral on vaja veok hooldustöökotta tuua.
„Võiks nii öelda, et me paneme kõrva vastu veokit ja kuulame ning see ütleb meile, kui miski hakkab rikki minema. Ligipääs sellele informatsioonile võimaldab meil muuta veokid palju efektiivsemaks ja meie eesmärk on, et Volvo veokeid kasutavad veoettevõtted hakkavad rohkem raha teenima.”
*Eespool nimetatud ühenduvusteenused on osa Volvo Kuldlepingust teatud turgudel.
ühenduvus
alus suuremas ulatuses andmevahetuse võimaldamiseks. Praegune ühenduvus nutika tehnoloogia abil on traadita internetiühenduste tulemus.
[suurandmed]
suured andmemahud, mida kogutakse sellises ulatuses, et neid on raske töödelda ja analüüsida standardset tarkvara kasutades.
[pilveteenus]
Internetiteenus, mis salvestab, jaotab ja analüüsib informatsiooni. Andmeid analüüsitakse, kasutades selleks statistilisi kokkuvõtteid ja algoritme, mis loovad lisandväärtust erinevate kasutajate jaoks.
[Värkvõrk
selliste seadmete võrk, mis suhtleb ühenduvust kasutades. Andmevahetus asjade internetis aitab suurendada väärtust, sest nutikad seadmed on võimelised pakkuma teenuseid, mis vastavad kasutaja vajadustele.